Sisukord
HERAKLESE SURM KREEKA MÜTOLOOGIAS
Herakles oli Kreeka mütoloogia suurim kangelane, pooljumal, kes võitles hiiglaste, koletiste ja inimestega, kuid tema surma viis ei ole kooskõlas tema kangelaslike võitlustega.
Heraklese surm, mis on juba ammu käes
Oma elu jooksul võitles Herakles kõige ohtlikumate koletistega, alates Lernaeuse hüdrast kuni Neeme lõvini, oli võidelnud koos Gigantes ja oli võidelnud tervete surelike inimeste armeede vastu, kuid tema surm sai teoks ühe kentauri kavaluse ja tema naise Deianira armukadeduse tõttu. Ka Heraklese surm oli kaua aega kestnud.
Herakles ja Nessus
Sündmused algavad vahetult pärast seda, kui Herakles abiellus oma kolmanda naisega, Deianira'ga. Reisides läbi Aetoolia, Herakles ja Deianira jõudis Evenuse jõe äärde, kus kentaur Nessus tegutses praamimeheks, kes toimetas abivajajaid üle kiiresti voolava jõe. Deianira ronis seetõttu kentauri selga, kes kandis ta üle jõe. Deianira ilu tõi Nessose metsikuse esile ja kentaur otsustas röövida Heraklese naise, et saaks temaga oma tahtmist teostada. Vaata ka: Deukalion Kreeka mütoloogiasNii et kui Herakles veel kaugel kaldal oli, tegi Nessus end Deianira seljas jooksu, Deianira karjumine hoiatas Heraklest sündmuste eest ning kiiresti lõi Herakles noole ja laskis selle lendu. Nool tabas oma sihtmärki ja kuna iga Heraklese nool oli kastetud Lernaeuse hüdra verre, siis rabas mürk peagi läbi kentauri keha. Tunnistades, et tema enda surm on lähedal, kavandas Nessus kättemaksu ja enne, kui Herakles jõudis jõe ületada ja naasta oma naise juurde, veenis Nessus Deianirat, et verega määrdunud mantel, mida Nessus kandis, oli võimas armastusmärk ja et kui Herakles seda kannab, siis süttib Heraklesi armastus Deianira vastu uuesti. Deianira oli ilmselgelt juba praegu ebakindel Heraklese truuduses, sest ilma Heraklesele Nessose sõnadest rääkimata, salgas Deianira oma Nessuse tuunika oma vara hulgas. |
Deianira röövimine kentauri Nessuse poolt - Louis-Jean-François Lagrenée (1725-1805) - PD-art-100 Heraklese surm
Aastad möödusid ja Deianira ebakindlus tuli esile, kui ta sai teada, et Herakles naaseb koju koos kauni Iole Deianira oli mures, et Herakles on teda asendamas, ja meenutas Nessose sõnu ning tõi seepärast peidust välja Nessose tuunika.
Seejärel andis Deianira tuunika kuulutajale Lichasele, käskides tal anda see Heraklesele, et ta saaks uue särgiga koju tagasi pöörduda.
Uskudes, et see, mida talle kingitakse, on lihtsalt tavaline särk, tõmbas Herakles selle riideeseme selga, kuid kohe hakkas mürgine Lernaeuse hüdra , mis oli Nessose verejääkides, tungis Heraklese kehasse.
Valust rabatud Herakles viskab Lichase kaljult surnuks, uskudes, et Herakles on vastutav tema mürgituse eest. Heraklesel hakkab nahk luust lahti kooruma ja Herakles tunneb ära, et ta sureb.
Heraklese surm - Francisco de Zurbarán (1598-1664) - PD-art-10 Heraklese matusepõletus
Puid lõhkudes ehitab Herakles Oeta mäele oma surnuaia, mille peale Kreeka kangelane lamab. Iga möödakäija palub Heraklesel surnuaia süüdata, kuid keegi ei soovi seda teha enne, kui Poeas , Meliboia kuningas, tuli mööda. Poeas oli Heraklese endine kaaslane, sest mõlemad on olnud argonaudid. Nii süütab Poeas Heraklese matusepõllu ja annab Herakles oma sõbrale preemiaks oma vibu ja noole, mille hiljem pärib Poease poeg Phiolctetes. Vaata ka: Phocus Kreeka mütoloogias |
Heraklese Apotheoos
Tema surma hetkel võtab Zeus ette Heraklese Apotheoosi, sest eelnevalt oli kokku lepitud, et tema abi eest Gigantomachias tehakse Zeusi poeg jumalaks. Nii saadeti Athena ja tema vankri peal viiakse Herakles Olümpose mäele. Herakles oli nüüd Kreeka panteoni jumal ja Olümpose mäe füüsiline kaitsja ning Herakles abiellus neljandat korda, sest Hebe , Zeusi ja Hera tütar sai tema uueks naiseks. Tagasi surelike maailmas saab Deianira aga aru, et ta on vastutav Heraklese surma eest, ja see süütunne sunnib teda endalt elu võtma. |  Heraklese Apotheoos - Noël Coypel (1628-1707) - PD-art-100 |