Sisukord
KUNINGAS OENEUS KREEKA MÜTOLOOGIAS
Oeneus oli Kreeka mütoloogias legendaarne Kalydoni kuningas, kes oli kuulus Kalydoni jahi ajal troonil ning Meleageri ja Deianira isa.
Oeneus, Porthaoni poeg
Oeneus oli Porthaoni ja Euryte poeg ning seega Agriuse, Alkatose, Leikoopeuse, Melase ja Sterope vend.
Porthaon pidi valitsema kahte naaberkuningriiki, Pleurooni ja Calydoni, kuid kui Porthaon suri, läksid need kaks kuningriiki seega erinevatele isikutele. Porthaoni vend Thestius sai Pleurooni kuraatide kuningaks, samal ajal kui Oeneus sai Calydoni valitsejaks.
Oeneus Meleageri isa
Calydoni kuningas Oeneus abiellub oma nõbraga, Althaea , kuningas Thestiuse tütar, ja Althaia sünnitas Oeneusele mitu last. Oeneuse pojad said seega nimeks Meleager, Toxeus, Clymenus, Periphas, Thyreus ja Agelaus; samas kui Oeneuse tütred olid Deianira , Gorge, Eurymede ja Melanippe. Nagu antiikaja kirjanike puhul kombeks, väidavad mõned siiski, et Meleager ja Deianira ei olnud Oeneuse lapsed, vaid sündisid vastavalt Althaia ja Arese ning Dionysose vahelistest suhetest. Vaata ka: Tydeus Kreeka mütoloogias |
Oeneus sai kuningana kõrgelt hinnatud ja tunnustatud kui külalislahke võõrustaja, kes võttis sageli võõraid vastu kuninglikul õukonnal; ja tõepoolest Bellerophon oli kord Oeneuse paleesse oodatud.
Oeneus ja Kalydoonia põderKa jumalad pidasid Oeneust väga lugu, ja räägitakse, et Dionysos kinkis Oeneusele viinamarjapõõsa ja juhendas Kalydoni kuningat isiklikult veinivalmistamise kunstis. Pärast seda ohverdas Oeneus igal aastal kõigile Kreeka panteoni peamistele jumalustele talle antud kingituse eest ohvreid. Ühel aastal aga jättis Oeneus jumalanna Artemisest mööda, kui oli vaja osa ohvritest. Artemis ei jätnud sellist, isegi juhuslikku, solvangut karistamata ja kättemaksuks saatis Artemis välja hiiglasliku metssiga, kes laastas Kalydoni maad. |  Oeneus jätab Artemisele ohverdamata - Bernard Picart (1673-1733) - PD-life-100 |
Kalydoonia jaht
Et oma maad soovimatust kahjurist vabastada, saatis kuningas Oeneus üle kogu Kreeka sõnumi, et vajab abi Kalydoonia metssea tapmiseks. Üks kuningas Oeneuse kuulutaja saabus Iolkusse kohe pärast seda, kui argonautid olid naasnud oma eepilisest kuldse karja otsingust.
Paljud argonaudid, kes olid veel Iolkus, otsustasid edasi sõita Kalydonisse, ja kuna Meleager oli Oeneuse poeg ja argonaud, siis juhtis ta muidugi kangelaste rühma koju. Ka teised kangelased liitusid rühmaga, kellest üks oli naiskangelane Atalanta, sest Atalanta oli Iolkus viibinud Peliase matusemängudel, kui Oeneuse kangelane saabus.
Oeneuse kuningriigis viib Meleageri juhtima Calydonian Hunters oma jahil, ja muidugi tapeti see loom lõpuks ära.
Üldiselt öeldi, et Atalanta tekitas metsseale esimese haava, mille järel Meleager andis tapva löögi. Meleageri ja tema onude vahel tekkis aga vaidlus, kui kangelane üritas anda Calydoni metssea nahka ja kihva Atalangale tasu eest.
Vaata ka: Kreeka mütoloogia Glaukos LüükiastSõda ja Oeneuse poegade hukkumineNüüd mõned räägivad Meleager tappes oma onusid, mille tagajärjel tema enda ema Althaea põhjustas Meleageri surma, mille järel Oeneuse naine sooritas enesetapu; samas kui teised jutustavad Calydoni ja Pleurooni vahel puhkenud sõjast, mille käigus Thestius ja tema pojad ning Meleager surid lahingus. Mõlemal juhul oleks Pleurooni kuningliku perekonna hääbumise järel Calydon ja Pleuroon taas ühendatud, nagu see oli toimunud Oeneuse isa ajal, ja Oeneus oleks nüüd mõlema valitseja. Tüüdi Oineuse poegPärast Althaia surma abiellus Oeneus uuesti, saades Hipponose tütre Periboia abikaasaks, keda kutsuti ka Melanippe'ks. Üldiselt räägiti, et Periboa poolt sünnib Oeneusele veel üks poeg, poeg nimega Tydeus ; kuigi teised oletavad, et Tüüdi sündis tegelikult jumalate tahtel, sest Oeneus oli sunnitud armuma oma tütrega. Tydeus oleks aga sunnitud pagendusse minema sugulase või sugulaste mõrva eest. Mõned ütlevad, et Tydeus tappis oma onu Alkatose või oma onu Melase ja tema paljud pojad või siis Tydeus tappis oma venna nimega Olenias. Tavaline põhjus, mida tapmiseks toodi, oli see, et Tydeus avastas vandenõu Oeneuse kukutamiseks. |
Igal juhul öeldi tavaliselt, et see oli Agrius, Tüüdese teine onu, kes saatis noormehe pagendusse, mitte tema enda isa Oeneus.
Kuningas Oeneuse kukutamine
Oeneuse viimane otsene meessoost pärija, Tüüdi, sureb sõja ajal, mil Seitsmesed Teeba vastu , kuigi Tüüdes oli selleks ajaks saanud poja, Diomeedese.
Poegade puudumine muutis Oeneuse haavatavaks ja Agriuse pojad (Thersites, Celeutor, Lycopeus, Melanippus, Onchestus ja Prothous) otsustasid oma onu kukutada ja oma isa Kalydoni troonile asetada.
Agriuse pojad ei piirdunud Oeneuse pagendusse saatmisega, nagu enamiku sarnaste sündmuste puhul, vaid heitsid oma onu hoopis vangi, kus endist kuningat väidetavalt tema vennapojad piinasid.
Diomeedese poolt päästetud Oeneus
Lõpuks jõudis Diomeedese uudis tema vanaisa kohtlemisest, kuigi see, kas see toimus enne või pärast Trooja sõda, sõltub sündmuste üleskirjutajast.
Diomides saabus Kalydonisse Alkaemoni saatel, kes oli kunagi Oeneuse poolt Kalydonisse vastu võetud.
Mõned räägivad, et Agrios sooritas enesetapu pärast seda, kui Diomedes oli teda tagandanud, ja mõned räägivad, et Diomedes tappis Agriose ja mõned tema pojad; Diomedest peeti ju üheks tolle aja suurimaks sõdalaseks ja seetõttu ei olnud Agrios ja tema pojad Oineuse pojapojale vastased.
Kuningas Oeneuse lõpp
Otsustati, et Oeneus oli nüüd liiga vana ja haige, et taas kuningaks saada, ja nii andis Diomedes Kalydoni trooni Gorge'i abikaasale Adraemonile.
Seejärel otsustas Diomeedos võtta Oeneuse kaasa Argosesse, kuid Oeneus ei jõudnud sinna kunagi, sest Agriose ellujäänud pojad (Thersites ja Onchestos) varitsesid ning teel läbi Arkaadia tapeti Oeneus. Diomeedos saatis Oeneuse tapjad kiiresti minema.
Diomedes viis oma vanaisa surnukeha Argosesse, mis seejärel pandi puhkama linnas, mis hiljem nimetati Oeneuse järgi Oenoe'ks.
Teise võimalusena ei olnud Agriuse poegi elus, kes oleks võinud Oeneuse tappa, ja seetõttu elas endine Kalydoni kuningas oma elu Argosel, surnuna vanadusesse.
Trooja sõja ajal oli Thoas, Oeneuse pojapoeg Gorge'i poolt, see, kes juhtis 40 laeva Trooja poole, mistõttu on tõenäolisem, et Diomeedese tegevus toimus enne Trooja sõda.