Sireenid Kreeka mütoloogias

Nerk Pirtz 04-08-2023
Nerk Pirtz

SIREENID KREEKA MÜTOLOOGIAS

Sireenid kuuluvad Kreeka mütoloogia kõige kuulsamate tegelaste hulka, sest nende kohtumised Kreeka kangelastega on tõesti legendaarsed. Need mütoloogilised tegelased on muidugi tuntud "Sireenide laulu", meloodiate poolest, mis meelitavad ettevaatamatuid meresõitjaid surnuks.

Sireenid kui merejumalused

Meri ja vesi tervikuna oli vanade kreeklaste jaoks oluline ja iga selle aspektiga oli seotud mingi jumalus. Mere osas olid võimsad jumalad nagu Poseidon ja väiksemad jumalused nagu üldiselt kasulikud Nereids Meri kujutas endast muidugi ka vanade kreeklaste jaoks palju ohte, ja neid ohte ka kehastati, näiteks Gorgonid, Graead ja Sireenid olid vaid mõned neist kehastustest.

Sireenid Kreeka mütoloogias

Alguses ei olnud Sireenid siiski seotud merega, sest algselt peeti neid Naiadideks, mageveekujutisteks, kusjuures Sireenid olid Potamoi (jõejumala) tütred. Achelous Erinevad iidsed allikad nimetavad sireenide emasid erinevalt ja mõned väidavad, et Kreeka mütoloogias sündisid sireenid muuseas, kas Melpomene, Kalliope või Terpsikoor, või Gaia või Porthaoni tütre Sterope.

Kuigi valitseb segadus selles, kes oli Sireenide ema, valitseb segadus ka selles, kui palju oli Kreeka mütoloogias Sireene. Sireene võis olla kahest kuni viieni.

Sireenide kõne - Felix Ziem (1821-1911) - PD-art-100

Sireenide nimed

Thelxiope - Võluv hääl

Thelxinoe - Meele võlumine

Thelxipea - Võluv

Molpe - Laul

Peisinoe - Mõistuse mõjutamine

Aglaophonus - Suurepärane helisemine

Ligeia - Selge tooniga

Vaata ka: Inachus Kreeka mütoloogias

Leucosia - White-Stuff

Aglaope - Suurepärane hääl

Parthenope - Neiu hääl

Võib muidugi väita, et kolm esimest nimetatud sireenide nime viitavad kõik samale nümfile. Hesiodos, in Naiste kataloogid , nimetas Sireenid Aglaophonus, Molpe ja Thelxinoe (või Thelxiope), samas kui aastal Bibilotheca (Pseudo-Apollodorus), mille nimedeks on Aglaope, Peisinoe ja Thelxipea.

Sireenid ja Persephone

Sireenide roll muutus aga siis, kui Persephone kadus. Kuigi esialgu oli teadmata, et põhjus, miks Persephone oli kadunud, oli see, sest Hades Kreeka allilmajumal röövis jumalanna, et Persefonest saaks tema naine.

Sireenide loo romantilises versioonis andis Demeter hiljem Sireenidele tiivad, et nad saaksid teda aidata Persefonet otsides. Seega olid Sireenid endiselt kaunid nümfid, kellel olid lihtsalt tiivad, mis võimaldasid neil lennata.

Vaata ka: Ganymedeus Kreeka mütoloogias

Teistes versioonides on aga Demeter vihane selle üle, et Persephonese saatjad ei suutnud takistada tema tütre kadumist, mistõttu muutuvad Sireenid muundudes koledateks lindudeks-naisedeks.

Sireenid ja muusad

Mõned iidsed lood, mis viitavad Sireenidele, väidaksid, et nümfid kaotaksid hiljem oma tiivad. Sireenid võistleksid vastu Nooremad muusad et välja selgitada, millisel Kreeka väiksemate jumalannade rühmal on kõige ilusamad hääled, ja kui muusad ületasid sireenid, siis kitkesid muusad sireenidelt suled välja.

Need antiikajaloolised allikad, mis esitasid sireenide kirjelduse, olid aga kimbatuses, sest samades lugudes räägiti ka sellest, et pärast Persefone kadumist ei näinud ükski surelik kunagi sireeni ja ei elanud pärast seda, mistõttu kroonik ei saanud anda sireeni kirjeldust esimesest käest.

Odysseus ja sireenid - Marie-Francois Firmin-Girard (1838-1921) - PD-art-100

Sireenide saar

Persephone asus muidugi lõpuks Hadesi kuningriigis, sest pool aastat pidi Demeteri tütar jääma allmaailma. Persephone ei vajanud seega saatjaid ega mängukaaslasi, mistõttu Sireenid said uue rolli.

Mõned vanakreeka allikad räägivad, et Zeus andis Sireenidele uueks koduks Anthemoessa saare, kuigi hilisemate rooma kirjanike järgi elasid nümfid hoopis kolmel kaljusaarel, mida nimetati Sirenum scopuliks.

Anthemoessa või Sirenum scopuli kohta ei ole kindlat asukohta, kusjuures esimesest on mõnikord öeldud, et see on Capri või Ischia saar, ja teisest, et see on Capo Peloro või Sirenuse või Gallose saared.

Ebaselgus tuleneb võib-olla antiikajal esitatud kirjeldustest Sireenide kodu kohta, sest ainukesed tunnused, mis neid eristavad, olid väidetavalt järsud kaljud ja varjatud kaljud.

Sireenide laul oli väidetavalt piisavalt ilus, et meremehed uputasid end või paiskasid oma laevu vastu kaljusid, et pääseda lähemale selle kauni laulu allikale.

Argonautid ja sireenid

Võib-olla on üllatav, et vaatamata sireenide ilmsele kuulsusele, esinevad need nümfid vaid kahes suuremas kreeka mütoloogia loos. Mõlemal korral kohtasid sireene tuntud kreeka kangelased, kusjuures esimene neist oli Iason ja teine Odüsseus, kes möödus sireenide kodust.

Jason on muidugi Argo kapten ja tema ja teised Argonautid kohtusid Sireenidega, kui nad püüdsid kuldse karja viia Iolkusse. Argonaudid teadsid, milliseid ohte kujutab endast Sireenide laul, kuid argonaudide hulgas oli ka Orpheus. Legendaarsele muusikule anti korraldus mängida, kui Argo möödus Sireenidest, ja see muusika summutas tõhusalt Sireenide laulu.

Üks argonautidest aga kuulis ikka veel sireenide laulu ja nii enne, kui teda suudeti peatada, Butes oli heitnud end argolt alla, et pääseda lähemale sireenidele. Enne kui Butes aga uppus, päästis jumalanna Aphrodite ta ja viis ta Sitsiiliasse, kus Butesist sai jumalanna armuke ja ühe tema poja, Eryxi isa.

Sireenid - Edward Burne-Jones (1833-1898) - PD-art-100

Odüsseus ja Sireenid

Odysseus pidi samuti purjetama mööda Sireenide kodust, kui ta ja tema ellujäänud mehed üritasid Trojast tagasi Ithakasse sõita.

Nõid Circe oli juba hoiatanud oma armukest Odysseust, et ta võiks vältida Sireenide ohte, ja nii pani Odysseus oma mehed Sireenide saarele lähenedes oma kõrvad vahaga kinni panema.

Odysseus laskis seejärel end laeva peamasti külge siduda, et ta saaks kuulda Sireenide laulu; Odysseus aga käskis oma meestel teda sidumistest vabastada alles siis, kui nad on ohust kaugel. Nii möödus Odysseuse laev edukalt Sireenide ohust.

Odysseus ja sireenid - John William Waterhouse (1849-1917) - PD-art-100

Sireenide surm?

Üldlevinud versiooni kohaselt sooritasid Sireenid pärast Odysseuse edukat möödumist enesetapu; selle põhjuseks oli ettekuulutus, mille kohaselt kui keegi kuulis Sireenide laulu ja jäi ellu, siis hukkusid selle asemel Sireenid.

See jätab aga tähelepanuta asjaolu, et Butes oli juba kuulnud Sireenide laulu ja jäi ellu põlvkonda enne Odüsseuse kohtumist Sireenidega. Nii elavad Sireenid mõne kirjaniku järgi edasi ka pärast kohtumist Odüsseusega, ja ühes jutustuses on nad isegi kättemaksu Kreeka kangelasele, sest Odüsseuse poeg Telemachos olevat nümfide poolt tapetud, kui nad said teada, etkes oli tema isa.

Nerk Pirtz

Nerk Pirtz on kirglik kirjanik ja uurija, kes on kreeka mütoloogia vastu sügavalt lummatud. Kreekas Ateenas sündinud ja üles kasvanud Nerki lapsepõlv oli täis lugusid jumalatest, kangelastest ja iidsetest legendidest. Nerki köitis juba noorest peale nende lugude jõud ja hiilgus ning see entusiasm kasvas aastatega aina tugevamaks.Pärast klassikaliste uuringute kraadi omandamist pühendus Nerk kreeka mütoloogia sügavuste uurimisele. Nende rahuldamatu uudishimu viis nad lugematutele otsingutele läbi iidsete tekstide, arheoloogiliste paikade ja ajalooliste ülestähenduste. Nerk reisis palju mööda Kreekat, seikledes kaugetesse nurkadesse, et paljastada unustatud müüte ja rääkimata lugusid.Nerki teadmised ei piirdu ainult Kreeka panteoniga; nad on süvenenud ka kreeka mütoloogia ja teiste iidsete tsivilisatsioonide vahelistesse seostesse. Nende põhjalik uurimine ja põhjalikud teadmised on andnud neile selle teema kohta ainulaadse vaatenurga, valgustades vähemtuntud aspekte ja heites tuntud lugudele uut valgust.Kogenud kirjanikuna soovib Nerk Pirtz jagada oma sügavat mõistmist ja armastust kreeka mütoloogia vastu ülemaailmse publikuga. Nad usuvad, et need iidsed lood ei ole pelgalt folkloor, vaid ajatud narratiivid, mis peegeldavad inimkonna igavesi võitlusi, soove ja unistusi. Oma ajaveebi Wiki Greek Mythology kaudu püüab Nerk lõhe ületadaantiikmaailma ja kaasaegse lugeja vahel, muutes müütilised valdkonnad kõigile kättesaadavaks.Nerk Pirtz pole mitte ainult viljakas kirjanik, vaid ka kütkestav jutuvestja. Nende narratiivid on detailiderohked, äratades elavalt jumalad, jumalannad ja kangelased ellu. Iga artikliga kutsub Nerk lugejaid erakordsele teekonnale, võimaldades neil sukelduda kreeka mütoloogia lummavasse maailma.Nerk Pirtzi ajaveeb Wiki Greek Mythology on väärtuslik allikas nii teadlastele, üliõpilastele kui ka entusiastidele, pakkudes põhjalikku ja usaldusväärset juhendit Kreeka jumalate põneva maailma kohta. Lisaks oma ajaveebile on Nerk kirjutanud ka mitmeid raamatuid, jagades oma teadmisi ja kirge trükitud kujul. Kas kirjutamise või avaliku esinemise kaudu, Nerk inspireerib, harib ja köidab publikut konkurentsitult kreeka mütoloogia teadmistega.