Sisukord
SIREENID KREEKA MÜTOLOOGIAS
Sireenid kuuluvad Kreeka mütoloogia kõige kuulsamate tegelaste hulka, sest nende kohtumised Kreeka kangelastega on tõesti legendaarsed. Need mütoloogilised tegelased on muidugi tuntud "Sireenide laulu", meloodiate poolest, mis meelitavad ettevaatamatuid meresõitjaid surnuks.
Sireenid kui merejumalused
Meri ja vesi tervikuna oli vanade kreeklaste jaoks oluline ja iga selle aspektiga oli seotud mingi jumalus. Mere osas olid võimsad jumalad nagu Poseidon ja väiksemad jumalused nagu üldiselt kasulikud Nereids Meri kujutas endast muidugi ka vanade kreeklaste jaoks palju ohte, ja neid ohte ka kehastati, näiteks Gorgonid, Graead ja Sireenid olid vaid mõned neist kehastustest.
Sireenid Kreeka mütoloogias
Alguses ei olnud Sireenid siiski seotud merega, sest algselt peeti neid Naiadideks, mageveekujutisteks, kusjuures Sireenid olid Potamoi (jõejumala) tütred. Achelous Erinevad iidsed allikad nimetavad sireenide emasid erinevalt ja mõned väidavad, et Kreeka mütoloogias sündisid sireenid muuseas, kas Melpomene, Kalliope või Terpsikoor, või Gaia või Porthaoni tütre Sterope.
Kuigi valitseb segadus selles, kes oli Sireenide ema, valitseb segadus ka selles, kui palju oli Kreeka mütoloogias Sireene. Sireene võis olla kahest kuni viieni.
Sireenide kõne - Felix Ziem (1821-1911) - PD-art-100Sireenide nimed
Thelxiope - Võluv hääl Thelxinoe - Meele võlumine Thelxipea - Võluv Molpe - Laul Peisinoe - Mõistuse mõjutamine Aglaophonus - Suurepärane helisemine Ligeia - Selge tooniga Vaata ka: Inachus Kreeka mütoloogiasLeucosia - White-Stuff Aglaope - Suurepärane hääl Parthenope - Neiu hääl |
Võib muidugi väita, et kolm esimest nimetatud sireenide nime viitavad kõik samale nümfile. Hesiodos, in Naiste kataloogid , nimetas Sireenid Aglaophonus, Molpe ja Thelxinoe (või Thelxiope), samas kui aastal Bibilotheca (Pseudo-Apollodorus), mille nimedeks on Aglaope, Peisinoe ja Thelxipea.
Sireenid ja Persephone
Sireenide roll muutus aga siis, kui Persephone kadus. Kuigi esialgu oli teadmata, et põhjus, miks Persephone oli kadunud, oli see, sest Hades Kreeka allilmajumal röövis jumalanna, et Persefonest saaks tema naine.
Sireenide loo romantilises versioonis andis Demeter hiljem Sireenidele tiivad, et nad saaksid teda aidata Persefonet otsides. Seega olid Sireenid endiselt kaunid nümfid, kellel olid lihtsalt tiivad, mis võimaldasid neil lennata.
Vaata ka: Ganymedeus Kreeka mütoloogiasTeistes versioonides on aga Demeter vihane selle üle, et Persephonese saatjad ei suutnud takistada tema tütre kadumist, mistõttu muutuvad Sireenid muundudes koledateks lindudeks-naisedeks.
Sireenid ja muusad
Mõned iidsed lood, mis viitavad Sireenidele, väidaksid, et nümfid kaotaksid hiljem oma tiivad. Sireenid võistleksid vastu Nooremad muusad et välja selgitada, millisel Kreeka väiksemate jumalannade rühmal on kõige ilusamad hääled, ja kui muusad ületasid sireenid, siis kitkesid muusad sireenidelt suled välja.
Need antiikajaloolised allikad, mis esitasid sireenide kirjelduse, olid aga kimbatuses, sest samades lugudes räägiti ka sellest, et pärast Persefone kadumist ei näinud ükski surelik kunagi sireeni ja ei elanud pärast seda, mistõttu kroonik ei saanud anda sireeni kirjeldust esimesest käest.
Odysseus ja sireenid - Marie-Francois Firmin-Girard (1838-1921) - PD-art-100Sireenide saar
Persephone asus muidugi lõpuks Hadesi kuningriigis, sest pool aastat pidi Demeteri tütar jääma allmaailma. Persephone ei vajanud seega saatjaid ega mängukaaslasi, mistõttu Sireenid said uue rolli. Mõned vanakreeka allikad räägivad, et Zeus andis Sireenidele uueks koduks Anthemoessa saare, kuigi hilisemate rooma kirjanike järgi elasid nümfid hoopis kolmel kaljusaarel, mida nimetati Sirenum scopuliks. Anthemoessa või Sirenum scopuli kohta ei ole kindlat asukohta, kusjuures esimesest on mõnikord öeldud, et see on Capri või Ischia saar, ja teisest, et see on Capo Peloro või Sirenuse või Gallose saared. Ebaselgus tuleneb võib-olla antiikajal esitatud kirjeldustest Sireenide kodu kohta, sest ainukesed tunnused, mis neid eristavad, olid väidetavalt järsud kaljud ja varjatud kaljud. Sireenide laul oli väidetavalt piisavalt ilus, et meremehed uputasid end või paiskasid oma laevu vastu kaljusid, et pääseda lähemale selle kauni laulu allikale. |
Argonautid ja sireenid
Võib-olla on üllatav, et vaatamata sireenide ilmsele kuulsusele, esinevad need nümfid vaid kahes suuremas kreeka mütoloogia loos. Mõlemal korral kohtasid sireene tuntud kreeka kangelased, kusjuures esimene neist oli Iason ja teine Odüsseus, kes möödus sireenide kodust.
Jason on muidugi Argo kapten ja tema ja teised Argonautid kohtusid Sireenidega, kui nad püüdsid kuldse karja viia Iolkusse. Argonaudid teadsid, milliseid ohte kujutab endast Sireenide laul, kuid argonaudide hulgas oli ka Orpheus. Legendaarsele muusikule anti korraldus mängida, kui Argo möödus Sireenidest, ja see muusika summutas tõhusalt Sireenide laulu.
Üks argonautidest aga kuulis ikka veel sireenide laulu ja nii enne, kui teda suudeti peatada, Butes oli heitnud end argolt alla, et pääseda lähemale sireenidele. Enne kui Butes aga uppus, päästis jumalanna Aphrodite ta ja viis ta Sitsiiliasse, kus Butesist sai jumalanna armuke ja ühe tema poja, Eryxi isa.
Sireenid - Edward Burne-Jones (1833-1898) - PD-art-100Odüsseus ja Sireenid
Odysseus pidi samuti purjetama mööda Sireenide kodust, kui ta ja tema ellujäänud mehed üritasid Trojast tagasi Ithakasse sõita. Nõid Circe oli juba hoiatanud oma armukest Odysseust, et ta võiks vältida Sireenide ohte, ja nii pani Odysseus oma mehed Sireenide saarele lähenedes oma kõrvad vahaga kinni panema. |
Odysseus laskis seejärel end laeva peamasti külge siduda, et ta saaks kuulda Sireenide laulu; Odysseus aga käskis oma meestel teda sidumistest vabastada alles siis, kui nad on ohust kaugel. Nii möödus Odysseuse laev edukalt Sireenide ohust.
Odysseus ja sireenid - John William Waterhouse (1849-1917) - PD-art-100Sireenide surm?
Üldlevinud versiooni kohaselt sooritasid Sireenid pärast Odysseuse edukat möödumist enesetapu; selle põhjuseks oli ettekuulutus, mille kohaselt kui keegi kuulis Sireenide laulu ja jäi ellu, siis hukkusid selle asemel Sireenid.
See jätab aga tähelepanuta asjaolu, et Butes oli juba kuulnud Sireenide laulu ja jäi ellu põlvkonda enne Odüsseuse kohtumist Sireenidega. Nii elavad Sireenid mõne kirjaniku järgi edasi ka pärast kohtumist Odüsseusega, ja ühes jutustuses on nad isegi kättemaksu Kreeka kangelasele, sest Odüsseuse poeg Telemachos olevat nümfide poolt tapetud, kui nad said teada, etkes oli tema isa.