Sisukord
JÕEJUMAL ACHELOUS KREEKA MÜTOLOOGIAS
Achelousi jõgi on üks Kreeka pikemaid ja tähtsamaid jõgesid. Achelousi jõgi voolab Lakmose mäe kõrgendikul ja läbib 137 miili, kuni suubub Joonia merre.
Jõe tee kulgeb piki Akarnaania ja Aetoolia vahelist ajaloolist piiri, läbi kurude ja kanalite, mis näitavad tema jõudu ja tugevust. See jõud ja tugevus oli ilmne ka antiikajal, mistõttu sellega oli seotud oma tugev jumal, kes oli Potamoi (Jõejumal) Achelous.
Achelous jõejumal
Potamoi'na peeti Achelousit titaani jumaluste pojaks Oceanus ja Tethys; Tethys olevat sünnitanud 3000 Potamoi, nagu ta oli ka 3000 Okeaniidide veenümfide ema. Achelousit kujutati mitmel erineval kujul ja arvati, et ta suudab koheselt kõigi vormide vahel metamorfoosida, ning Achelousit võis näha nii mersu, härja kui ka veemadu. |
Antiikajal nimetati Achelose jõge sageli teiseks Niiluse jõeks ning jõega seotud jumala võimu ja tugevuse tõttu nimetati Achelose kõigi Potamoi juhiks.
Achelous ja Herakles
Tänapäeval on kõige kuulsam lugu Achelose kohta jõejumala ja kreeka kangelase Heraklese kohtumine. Nii Achelose kui ka Herakles olid kosilased Deianira , Kalydoni printsessi; ja kuigi Deianira eelistas abielluda Heraklesega, kutsuti pooljumala ja Potamoi vahel välja jõuvõistlus. Achelous ja Herakles olid tegelikult jõuliselt võrdsed ja et saavutada eelis, vahetas Achelous oma füüsilist kuju, kui Herakles teda kinni haaras. Lõpuks polnud aga oluline, kas Achelous oli madu, härg või inimene, sest Herakles võitis oma vastase maha surudes ja väljus võidukalt. Heraklese ja Achelose võitlusest on sündinud sekundaarne müüt, mis räägib loomisest Cornucopia , sarved rikkuse sarve. Sest öeldi, et Herakles murdis ühe Potamoi sarvi ära, kui Achelous oli härja kujul, ja seejärel muutsid nümfid selle sarve kõikehõlmavaks sarveks. Ühe alternatiivse versiooni kohaselt vahetab Achelous oma sarve, mis oli tema valduses, sarvega, mis on nüüd Heraklese käes. Vaata ka: Tähtkuju Canis MajorHeraklesele oleks võinud olla parem, kui kreeka kangelane poleks võistlust võitnud, sest kuigi Deianira sai Heraklese kolmandaks naiseks, põhjustas ta lõpuks Heraklese hukkumise, kui ta teadmatusest esitas oma abikaasale mürgitatud rüü. Vaata ka: Pallas Kreeka mütoloogias |  Herakles ja Achelous - RENI, Guido (1573-1642) - PD-art-100 |
Herakles ja Achelous - Cornelis van Haarlem (1562-1638) - PD-art-100 Achelousi külalislahkus
Achelous võis siiski olla ka külalislahke ja räägitakse, et jõejumal võttis Theseuse vastu ning nad jagasid omavahel toitu, jooki ja lugusid.
Samuti oli Achelous see, kes puhastas ühe Epigonidest, Alcmaeoni, kui Erinyes jälitas kangelast pärast tema reeturliku ema tapmist. Achelous andis seejärel Alcmaeonile ühe oma tütardest, Callirhoe, Epigoni uueks naiseks, kuigi abielu osutus lühiajaliseks.
Achelose püha - Peter Paul Rubens (1577-1640) - PD-art-100 Achelousi järeltulijad
Callirhoe oli vaid üks Achelose lastest ja tema tütardeks peeti mitmeid veenümfisid, sealhulgas Delfi prohvetlike allikate kuulsat Naiadit.
Veelgi kuulsamalt aga peeti Achelousit ka isa Sireenid üks muusadest (kas Terpsichore või Melpomene). Sireenid olid muidugi kolm lauljatar, kes meelitasid meremehed surma.