Sisukord
AMBROSIA JA NEKTAR KREEKA MÜTOLOOGIAS
Ambrosia ja nektar olid kreeka mütoloogias jumalate toit ja jook ning nende kahe toiduaine nimed elavad tänapäeval edasi, nagu ka mõiste "jumalate toit", mis tähendab mis tahes jumalikku sööki.
Jumalate toit ja jook
Ambrosia ja nektar olid antiiktekstides üldlevinud, kusjuures üldlevinud oli, et Ambrosia oli toit, samas kui nektar oli jook, kuid ei olnud haruldane, et nektarit nimetati toiduks ja ambrosiat joogiks. Seda, kust Ambrosia ja Nektar pärit on või kuidas neid toodeti, ei ole täpsemalt selgitatud, vaid öeldakse lihtsalt, et mõlemad toimetati Olümpose mägi igal hommikul tuvide poolt. Olümpose mäel pakkus Ambrosia ja Nektari teistele elanikele esmalt Zeusi ja Hera tütar Hebe ning hiljem röövitud trooja prints Ganymede. | Chartres'i hertsoginna kui Hebe - Jean-Marc Nattier ja töökoda (1685-1766) - PD-art-100 |
Ambrosia ja nektar ja Ichor
Ambrosia ja nektari joomine andis kreeka jumalatele ja jumalannadele surematuse ning mõned ütlesid, et ambroosia ja nektari tarbimine muutis kreeka jumalate vere taevalikumaks elujõuks, ichoriks.
Ambrosia ja nektari tarbimisel oli aga ka negatiivne külg, sest jumalad ja jumalannad pidid jätkama jumalate toidu ja joogi tarbimist, vastasel juhul pidid nende elujõud hääbuma.
See jõudude ja surematuse hääbumine olevat toimunud Demeter kui olümpia jumalanna otsis maa peal oma kadunud tütart Persefonet.
Vaata ka: Kreeka mütoloogia A-Z XSurelikud saavad osa ambrosiast ja nektarist
Selle aluseks oli uskumus, et kui surelik saab osa ambrosiast ja nektarist, siis muutuvad ka nemad surematuks nagu jumalad; ja kindlasti tekitas see ka Tantalus püüda varastada jumalate sööki ja jooki. Kuigi Kreeka kuninga katse ei õnnestunud, sai ta omamoodi surematuse, sest seejärel karistati teda igavesti Tartaruses. |
Antiikajast pärinevad jutud annavad aga ka näiteid sellest, kuidas surelikud sõid ambroosiat ja ei saanud surematuks, sest mõned räägivad, et Athena andis igale Trooja puuhobuse sisse peidetud kangelasele ambroosiat, mida nad said süüa, kui nad nälga jäid.
Ambrosia ja nektar kui taastamisvahendidKreeka jumalate ja jumalannade seas kasutati ambroosiat ja nektarit taastumisvahenditena, sest jumalanna Aphrodite sai seda, et taastada oma jõudu ja puhastada oma haavu pärast seda, kui ta oli saanud vigastada akaalasest kangelase Diomedesi poolt. Zeus ka Ambrosia ja Nektar kui taastumisvahendid, andes toitu ja jooki kükloobidele ja Hecatonchires pärast seda, kui Zeus oli vabastanud hiiglased nende pikast vangistusest Tartaruses. Vaata ka: Jumalanna Phoebe Kreeka mütoloogiasAmbrosia ja nektar kui võidmisvedelikudAmbrosia ja nektar ei olnud aga lihtsalt toit ja jook, sest ka üksikisikuid võis nende ainetega võida. Trooja sõja ajal, kui Sarpedon Kui Patroklos tappis Zeusi poja, puhastas Apollon keha Ambrosia'ga. Samamoodi, kui Patroklos ise suri, puhastas Thetis keha Ambrosia'ga, et keha ei laguneks enne matusepõllule asetamist. Kõige kuulsam juhtum, kus ambroosiat kasutati võidmisvedelikuna, leidis aset siis, kui Achilleus oli alles laps. Achilleuse ema Thetis püüdis teha oma poja surematuks, kattes teda ambroosiaga, enne kui Achilleuse surelikud elemendid ära põletati. Thetis ei jõudnud oma tööd aga kunagi lõpule viia, sest tema abikaasa Peleus avastas ta, sest ta uskus, et tema naine kavatseb nende pojale halba teha. |
Ambrosia ja nektar või mesi
Ambrosia ja nektar võisid olla jumalate toit ja jook, kuid see ei olnud ka ainus, mida kreeka jumalused tarbisid.
Kuuldavasti jõi laps Zeus, kes oli peidetud Ida mäe koopasse, kitse piima ja sõi mett.
Mõned ütlevad, et Ambrosia ja Nektar olid tegelikult mesi, sest mett võib süüa, juua nagu veini ja kasutada ka keha määrimiseks; kuid samas räägivad mõned vanad kirjapanijad konkreetselt sellest, et Ambrosia ja Nektar on kaheksa või üheksa korda magusamad kui mesi.
On ka lugusid kreeka jumalate ja jumalannade veinijoomise kohta erinevatel bankettidel, sealhulgas kuulsa pulmabanketi Peleus ja Thetis, ja neil pidusöökidel serveeriti ka muid toite. Toit, mis pidi sisaldama ka liharoogi, sest Tantaliuse pidusöögi ajal serveeris kuningas peotoiduks omaenda poja Pelopsi, nii et pidi olema juhuseid, mil jumalad sõid ka muid liharoogi.