Erysichthon Kreeka mütoloogias

Nerk Pirtz 04-08-2023
Nerk Pirtz

ERYSICHTHON KREEKA MÜTOLOOGIAS

Erysichthon Kreeka mütoloogias

Erysichthon oli jumalakartmatu mees, kellest räägitakse kreeka mütoloogias, mees, kelle teod suutsid vihastada jumalanna Demeteri, põhjustades sellega tema enda surma.

Erysichthon Triopase poeg

Enamasti öeldakse, et Erysichthon on poeg Triopas , potentsiaalselt üks Heliadae ja Hiscilla , tütar Myrmidon . Erysichthon oli seega Phorbase ja Iphimedeia vend. Kallimachos nimetab Erysichthoni Tessaalia kuningaks, samas kui Ovid, ei anna Triopase pojale sellist tiitlit.

Ovid aga räägib, et Erysichthon oli Mestra isa, keda Poseidon kunagi ära kasutas.

Erysichthon ja Demetri aed

Sarnaseid lugusid jutustavad nii Callimachus kui ka Ovid, kuigi mõlemad kaunistavad lugu erinevalt.

Lähedal, kus Erysichthon elas (potentsiaalselt Dotium Tessaalias), oli jumalannale pühitsetud puistu. Demeter Puuaias oli palju igasuguseid puid, kuid selle keskmes oli võimas tamm (või pappel).

Vaata ka: Lydia maneedid Kreeka mütoloogias

Erysichthon ja tema saatjad tulid metsa, kavatsedes raiuda puid, et ehitada sinna peosaal.

Tamm kukkus Erüšthoni ja tema meeste kirveste all ning koos võimsa tamme surmaga suri ka sellega seotud kuivik. Teised kuivikud läksid seejärel Demeteri juurde ja nõudsid, et Erüšthonile tehtaks karistus.

Kallimachos räägib, kuidas Demeter tuli tegelikult oma pühasse puisniitu maskeeritult, kui esimene kirvehoob langes, ja püüdis Erysichthoni oma tegevusest ära hoida, kuid Triopase poeg jätkas siiski.

Mõlemal juhul sai Demeter oma püha puistu rüvetamise eest tõepoolest karistada.

Erysichthoni karistus

Tunnistades, et tema metsast pärit puid tuleb kasutada pidusaalis, kasutas Demeter kreeka näljajumalanna Limos't, sest sellest alates kannatas Erysichthon küllastumatu nälja all.

Alates hetkest, mil Erysichthon ärkas, kuni hetkeni, mil ta magama läks, pidi ta sööma, sest tema ette pandi pidusöök pidusöögi järel; kuid mida rohkem ta sõi, seda rohkem himustas ta toitu. Demeter hoolitses ka selle eest, et tema ööd oleksid samuti häiritud, sest Oneiroi saadeti välja, ja igal ööl nägi Erysichthon unes toitu ja pidusööke.

Sellise küllastamatu nälja eest olevat karistuseks olnud ka Erysichthoni isa Triopas, kes oli hävitanud Demetri templi Tessaalias, et saada ehitusmaterjali oma maja jaoks.

Erysichthon ja Mestra

Pidu pidusöögi järel sai Erysichthoni majapidamine peagi otsa, ja kuigi ta siis sõi hobused ja muulad ära, jäi Erysichthon ikkagi näljaseks. Siis müüs Erysichthon omaenda tütre Mestra, et ta saaks rohkem toitu osta.

Vaata ka: Branchus Kreeka mütoloogias

Mestra ei soovinud olla kellegi omandis ja palus oma endise armastaja Poseidoni poole paludes abi. Poseidon andis Mestra võime muuta kuju ja nii põgenes ta selle mehe eest, kellele ta oli müüdud.

Kui Erysichthon mõistis, et tema tütar suudab oma välimust soovi korral muuta, otsustas ta, et võib teda ikka ja jälle müüa.

Erysichthon müüb oma tütart Mestra - Jan Steen (1625/1626-1679) - PD-art-100

See raha kulus aga peagi toidule ja lõpuks oli Erysichthon nii näljane, et hakkas ise sööma, ning see oli see, et tema lakkamatu nälg teda lõpuks tappis.

Nerk Pirtz

Nerk Pirtz on kirglik kirjanik ja uurija, kes on kreeka mütoloogia vastu sügavalt lummatud. Kreekas Ateenas sündinud ja üles kasvanud Nerki lapsepõlv oli täis lugusid jumalatest, kangelastest ja iidsetest legendidest. Nerki köitis juba noorest peale nende lugude jõud ja hiilgus ning see entusiasm kasvas aastatega aina tugevamaks.Pärast klassikaliste uuringute kraadi omandamist pühendus Nerk kreeka mütoloogia sügavuste uurimisele. Nende rahuldamatu uudishimu viis nad lugematutele otsingutele läbi iidsete tekstide, arheoloogiliste paikade ja ajalooliste ülestähenduste. Nerk reisis palju mööda Kreekat, seikledes kaugetesse nurkadesse, et paljastada unustatud müüte ja rääkimata lugusid.Nerki teadmised ei piirdu ainult Kreeka panteoniga; nad on süvenenud ka kreeka mütoloogia ja teiste iidsete tsivilisatsioonide vahelistesse seostesse. Nende põhjalik uurimine ja põhjalikud teadmised on andnud neile selle teema kohta ainulaadse vaatenurga, valgustades vähemtuntud aspekte ja heites tuntud lugudele uut valgust.Kogenud kirjanikuna soovib Nerk Pirtz jagada oma sügavat mõistmist ja armastust kreeka mütoloogia vastu ülemaailmse publikuga. Nad usuvad, et need iidsed lood ei ole pelgalt folkloor, vaid ajatud narratiivid, mis peegeldavad inimkonna igavesi võitlusi, soove ja unistusi. Oma ajaveebi Wiki Greek Mythology kaudu püüab Nerk lõhe ületadaantiikmaailma ja kaasaegse lugeja vahel, muutes müütilised valdkonnad kõigile kättesaadavaks.Nerk Pirtz pole mitte ainult viljakas kirjanik, vaid ka kütkestav jutuvestja. Nende narratiivid on detailiderohked, äratades elavalt jumalad, jumalannad ja kangelased ellu. Iga artikliga kutsub Nerk lugejaid erakordsele teekonnale, võimaldades neil sukelduda kreeka mütoloogia lummavasse maailma.Nerk Pirtzi ajaveeb Wiki Greek Mythology on väärtuslik allikas nii teadlastele, üliõpilastele kui ka entusiastidele, pakkudes põhjalikku ja usaldusväärset juhendit Kreeka jumalate põneva maailma kohta. Lisaks oma ajaveebile on Nerk kirjutanud ka mitmeid raamatuid, jagades oma teadmisi ja kirge trükitud kujul. Kas kirjutamise või avaliku esinemise kaudu, Nerk inspireerib, harib ja köidab publikut konkurentsitult kreeka mütoloogia teadmistega.