Sisukord
KUNINGANNA NIOBE KREEKA MÜTOLOOGIAS
Niobe oli Kreeka mütoloogias Theeba kuninganna, keda antiikajal kasutati hübrise, inimese liigse uhkuse ja ülbuse peamise näitena, sest Niobe pidas end Vana-Kreeka jumalatest kõrgemaks.
Niobe Tantaliuse tütar
Niobe oli Teba kuninganna, sest tema abikaasa oli Amphion, Zeusi poeg, kes oli koos oma venna Zethusega võtnud trooni Lükoselt. Oluline on, et Niobe oli tütar Tantalus ja Dione (või ehk plejaad Taygete), mis teeb Niobe'i Pelopsi ja Brotease õdedeks. Niobe oli seega loomulikult Atreuse suguvõsa neetud suguvõsa liige, sest Niobe'i isa Tantalose tegude tõttu oli see suguvõsa mitmeks põlvkonnaks neetud. |
Niobe kui ema
Esialgu näis, et needus möödus Nioobest, sest Tantalose tütar õitses, nagu ka Theobas koos ehitustöödega, mida tegi Amphion , ja Niobe oleks õnnistatud sünnitama mitmeid lapsi.
Vanaajalised allikad ei ole üksmeelel selles osas, kui palju oli Niobe lapsi, kuid tõenäoliselt oli neid 12-20, kusjuures Teeba kuningannale sündis võrdne arv poegi ja tütreid.
Niobe'i edevus
Niobe tooks omaenda hukatuse, või võib-olla oli see hoopis needus, sest ülbus sai temast võitu. Niobe küsis, miks teobalased kummardasid nähtamatuid jumalaid, kui Niobe ise oli sama ilus kui iga jumalanna ja ta uskus, et tema abikaasa ja tema enda saavutused Teobas on võrdsed jumalate saavutustega. Niobe märkis ka, et ta oli lapselapseksZeus. Niobe kuulutaks ka, et ta on suurem kui Leto, kreeka emade jumalanna, sest kuigi Leto oli sünnitanud vaid kaks last, oli ta sünnitanud palju rohkem. Loomulikult olid Leto lapsed aga kaks võimsat Olümpose mäe jumalust, Apollo ja Artemis. Niobe laste massimõrvMõned allikad väidavad, et see oli Leto ise, keda Niobe märkused solvasid, ja teised väidavad, et see olid Apollo ja Artemis, kes olid vihased oma ema solvamise pärast. Mõlemal juhul olid Apollo ja Artemis need, kes sõitsid Thebasse ja seal olles lasksid nad oma nooled lahti. Nende viha sihtmärgiks ei olnud mitte Niobe, vaid Teba kuninganna lapsed, ja jumalapaar tappis nad kõik. Mõned ütlevad, et Apollo oli see, kes tulistas pojad, samas kui Artemis tulistas tüdrukud. |
Massimõrva Niobe lapsed üldiselt arvati, et see juhtus koos lossi müüridega, kuigi aeg-ajalt öeldi, et pojad tapeti Cithaeroni mäel või linnamüüridest väljaspool asuvatel tasandikel.
Apollo hävitab Niobe lapsed - Richard Wilson, R. A. (1713-1782) - PD-art-100 Niobe saatus
Amphion ja Niobe ei saanud oma laste veresauna ajal surma, kuigi üldiselt räägitakse, et Amphion sooritas enesetapu, kui leidis kõik oma lapsed surnuna.
Üheksa päeva jäid surnud laste surnukehad matmata, sest Zeus oli muutnud Teba elanikud kiviks, et nad ei saaks abistada jumalavallatut Niobe'i. Niobe ise oli väidetavalt liiga häiritud, et matmist teha, sest kogu selle aja jooksul olevat Teba kuninganna nutnud, mitte liikunud ega söönud.
Lõpuks räägiti, et jumalad ise olevat oma Niobe lapsed maha matnud, ja tõepoolest, antiikajal räägiti, et Teebas on olemas Niobe hauakamber. Niobe ise lahkus Teebast ja suundus oma isa kodumaale.
Niobe palvetas Sipülose mäel Zeusi poole, et see lõpetaks tema kannatused, ja vastuseks palvele muutis Zeus Niobe kaljuks, mis nuttis igavesti pisaraid; mõned allikad väidavad, et Niobe ümberkujundamise tegi Apollo.
Niobe leinab oma lapsi - Abraham Bloemaert (1566-1651) - PD-art-100 Niobe ellujäänud lapsed
Niobe loo kõige varasemates versioonides ei elanud Apollo ja Artemise rünnakut üle ükski Niobe ja Amphioni lastest, kuid müüdi kirjamuudatustes jäid lapsed ellu, sest nad palvetasid Letole.
Vaata ka: Hippomenes Kreeka mütoloogiasÜks tütar, Meliboea, jäi võib-olla ellu, kuid see kogemus jättis ta hirmust kahvatuks, ja nii nimetati Meliboea pärast seda Chloris, kahvatu. Võimalik, et ellu jäi ka üks poeg, kelle nimi oli Amyclas.
Vaata ka: Kuninganna Kassiopeia Kreeka mütoloogias