Sisukord
KUNINGAS ADMETOS KREEKA MÜTOLOOGIAS
Vana-Kreeka oli paljude linnariikide maa, kus moodustusid liidud, mille vahel sageli sõditi. Enamasti oli neil linnariikidel kuningas, kes neid valitses, ja aja jooksul loodi mütoloogilisi lugusid, mis selgitasid linnade asutamist ja seda, millise õigusega kuningas seda linna valitses.
Ajaloolisi allikaid läbi vaadates saab kindlaks teha sadu Kreeka kuningate nimesid, kuigi on võimatu öelda, kas nad olid kunagi reaalsed või lihtsalt kujuteldavad kuningad. Mõned neist kuningatest on aga tänapäeval kuulsad, näiteks kuningas Aeetes Kolhise kuningas või Kreeta kuningas Minos, mõned, nagu Pherae kuningas Admetos, on vähem tuntud.
Kuningas Admetos Argonaut
Admetos oli Tessaalia kuningas ja eelkõige tema isa Pheresi poolt rajatud Pherae linna kuningas. See tähendab, et Ametus oli Aesoni vennapoeg ja seega oli tema onupoeg Iolkiose kuningas Pelias. Paljudes vanades allikates nimetatakse Admetust argonautide seas, kui Pelias saatis Iasoni Kuldvillakut tagasi tooma, ja samuti on tavaline, et Tessaloni kuningat nimetatakse üheks Kalydoonia põdra jahimeheks. |
Kuna tema nimi on loetletud Argo meeskonna ja Kalydonisse läinud isikute hulgas, peaks Admetos olema kuulus kangelane, kuid kuningas on tuntud pigem oma külalislahkuse ja romantika kui kangelastegude poolest.
Admetose karjused - Constance Phillott (1842-1931) - PD-art-100 Admetos, Apollo ja Alcestis
Üks kuulus külalislahkus nägi, kuidas Admetos võõrustas Olümpose jumalat Apolloni. Apollon saabus Tessaaliasse, olles Zeusi poolt Olümpose mäelt pagendatud; Apollon oli tapnud kükloobid pärast seda, kui Zeus oli tapnud Apollo poja Asklepiose. Oma pagenduse ajal, mis kestis kas ühe või üheksa aastat, pidi Apollon töötama sureliku teenistuses, ja nii sai Apollonist Admetose karjane. Admetos sai kasu sellest, et Apollo oli karjakasvataja, sest kuigi jumal ei pidanud kasutama mingeid oma võimeid, põhjustas tema kohalolek ainuüksi selle, et iga lehm karjas sünnitas kaksikvasikaid. |  Maastik Admetose karja valvava Apolloga - Claude Lorrain (1604/1605-1682) -PD-art-100 |
Admetos oli hea ja õiglane tööandja ning tänu lahkele kohtlemisele tema teenistuse ajal otsustas Apollon aidata Admetost, kui kuningas soovis abielluda Alcestisega. Alkestis oli kuningas Peliase tütar ja kuningas oli otsustanud, et tema tütar abiellub ainult selle mehega, kes suudab lõvi ja metssea vankrile kokku siduda. Enamikule surelike jaoks oleks selline ülesanne võimatu, kuid Apolloni taolisele jumalale oli kahe looma kokkuseadmine vaid hetke küsimus. Admetos võis siis Peliase ees vankriga sõita. Vaata ka: Cercyon Kreeka mütoloogiasPelias pidas oma sõna ning Admetos ja Alkeesti abiellusid, kuigi nende pulmaööl pidi Apollo taas Admetose appi tulema. Abiellumisrõõmus oli Admetos unustanud traditsioonilise ohverduse Artemisele ja vihane jumalanna saatis magamistuppa madupesa. Apollo aga astus kuninga eest vahekorda ja nii oli surmav ohuära hoida. Admetosel ja Alkeestisel olevat olnud kaks last, Eumelos, kes võitles Trooja juures, ja ka tütar nimega Perimele. Eumelost nimetatakse sageli kui üht Helena kosilast, samuti ühte neist, kes peitis end Trooja puuhobuse sees. Apollon sekkus Admetose eest ka Moerae (saatuse) juures ja, olles kolm õde purju lasknud, sõlmis tehingu, et Admetos vabastatakse surmast, kui mõni teine inimene otsustab vabatahtlikult tema asemel surra. |
Admetis, Herakles ja surm
Lõpuks tuli aeg, mil Admetos pidi surema, ja Tessaalia kuningas arvas, et üks tema vanematest vanematest sureb meelsasti tema asemel. Kumbki neist ei olnud aga nõus seda ohvrit tooma ja Admetos ei leidnud ka kedagi teist, kes oleks tema asemel surnud, kuid siis pakkus Alkeestias, et sureb oma mehe asemel.
Admetos oli elus, kuid nüüd kahetses kuningas seda, sest ta oli kaotanud oma elu armastuse.
Sel hetkel jõudis kangelane Herakles Tessaaliasse ja kuulis Admetose hädaolukorrast. Admetos oli olnud Heraklesele külalislahke võõrustaja, kui kangelane oli võtnud ette oma töö Diomeedese maridega.
Tunnustuseks saadud lahkuse eest otsustas Herakles siseneda Alkeesti hauda, kus ta kohtus Thanatosega (surmaga). Herakles maadles Thanatosega, kuni jumal alistus kangelase jõule, mispeale Thanatos nõustus Alkeesti vabastama, võimaldades tal naasta oma abikaasa juurde.
Vaata ka: Polünikses Kreeka mütoloogiasAdmetose lugu lõpeb tegelikult siinkohal, sest siinkohal ongi Alcestis (umbes 438 eKr) lõpeb Euripdese näidend ja Tessaloonia kuningat ei mainita enam.
Herakles naaseb koos Alkestisega Admetose juurde - Johann Heinrich Tischbein vanem (1722-1789) - PD-art-100