Polydorus Kreeka mütoloogias

Nerk Pirtz 04-08-2023
Nerk Pirtz

POLYDORUS KREEKA MÜTOLOOGIAS

Polydorus Kreeka mütoloogias

Polydorus on Kreeka mütoloogias Trooja prints. Kuningas Priamuse ja Hekabe poeg, kelle kohta on levinud, et Polydoruse tappis mees, kes pidi teda kaitsma, Polymestor.

Polydorus Kuningas Priamuse poeg

Polydorus on öelnud, et ta oli noorim poeg Kuningas Priamos Kuna kuningas Priamusel oli koguni 50 poega ja 18 tütart, oli Polydorusel palju õdesid ja poolõdesid, kuid kõige kuulsamad neist olid sellised nagu Hektor, Cassandra ja Pariis.

Mõned aga nimetavad Polydorust pigem Priamuse ja Laotose pojaks kui Hekabe'ks.

Polydorus ja Iliona

See oli Polydorose vend Pariis kes tõi Trooja linnale hävingu, kui akajalaste armee tuli tagasi võtma Menelaose naist Helena, kelle oli Pariisi poolt röövitud.

Kui Agamemnoni väed kogunesid Trooja eest, otsustasid Priamos ja Hekabe saata Polydorose linnast ohutusse Traakia Kersonesosse, sest seal valitses Priamose sõber Polymestor ja ühtlasi ka vader, sest Polymestor oli abiellunud Priamose tütre Iliona'ga.

Nii saadeti Polydoros koos hulga Trooja aaretega Polymestori õukonda hoiule. Iliona öeldi, et ta hoidis Polydorust nagu oma poega, kasvatades teda koos Deipülose kõrval, kes oli tõepoolest tema enda poeg.

Polydorose surm

Sõda kulges Trooja jaoks halvasti ja kui Traakia Kersonesosesse saabus uudis Trooja langemisest, Polymestor otsustas vahetada truudust ja, et end akajalaste poole meelitada ja Trooja aardeid saada, tappis Polymestor Polydorose.

Vaata ka: Kuningas Minos Kreeka mütoloogias

Polydorose tapmine oleks olnud piisav, et kukutada Erinyes , Polymestorile külalise tapmise eest, ja kellegi, kes on antud hoiule, olid Vana-Kreekas kõrgeimad kuriteod.

Hekuba avastamas oma poja Polydorose surnukeha - Jacob Willemsz de Wet vanem (u 1610-1675) - PD-art-100

Kuid enne, kui Erinüürlased sekkusid, sai Polydorose ema Hekabe kätte; kuna Polydorose surnukeha oli Trooja akaalide laagri lähedal üles uhutud, teadis Hekabe nüüd Polymestori reetmisest.

Hekabe oli nüüd akaalaste vang, kuid Agamemnoni nõusolekul meelitati Polymestor akaalaste laagrisse, lubades veel trooja aardeid. Hekabe telgis olles pimestati Polymestor aga prossidega, mis olid Hecabe ja muud Trooja naised.

Polymnestor tapab Polydoruse. Graveering de Bauer Ovidiuse "Metamorfooside" XIII raamatule, 430-438 - PD-life-100

Alternatiivsed lood Polydorose surmast

Polydorose surm Polymestori käe läbi on kõige sagedamini jutustatud lugu Polydorosest, kuid teistes Kreeka mütoloogilistes lugudes on kuningas Priamuse poja lõpp erinevalt.

Homeros, aastal Ilias räägib, et Polydorus suri Achilleuse oda läbi, kuna sõda oli kestnud nii kaua, et Polydorus oli piisavalt vana, et aidata Trooja kaitsmisel.

Üks teine lugu räägib ka Polydorose surmast Trooja müüride ees. Akajalased olid nõudnud, et Polymestor loovutaks Polydorose neile, ja traakia kuningas oli seda ka teinud, ilma et ta oleks mõelnud vastupanu osutamisest.

Seejärel tõid akajalased Polydorose Trooja juurde, kutsudes üles vahetust tegema, Helen Polydorose jaoks, kuid troojalased keeldusid, kuigi mitte konkreetselt kuningas Priamos, ja selle tulemusena visati Polydoros väljaspool linnamüüre kividega surnuks.

Või lugu Polydoruse ellujäämisest

Teise võimalusena on jutustatud lugu Polydorose elust pärast Trooja sõda.

Selles Polydorose müüdi versioonis said akaalased teada, kuidas Polydoros oli Polymestori hoole alla antud, ja kui sõda kestis, saadeti saadikud Polymestori altkäemaksu andma, et Polydoros tapetaks. Kulla pakkumine ja Agamemnoni tütre Elektra abiellumine olid piisavad, et Polymestorit mõrvale sundida.

Polymestor aga tapaks lõpuks kogemata omaenda poja Deipülose, sest Iliona oli kasvatanud Deipülose Polydorosena ja Polydorose Deipülosena, nii et kui kummagi neist oleks lapsepõlves midagi juhtunud, saaks alati poja tagasi Priamuse ja Hekabe juurde.

Hiljem sõitis Polydoros, nüüd juba noormees, Delfi, et otsida nõuandeid oraaklilt. Sibülli kuulutus oli aga segane, sest Polydorosele öeldi, et tema isa on surnud ja tema kodulinn on varemetes.

Polydoros, kes pidas end Deipüloseks, tormas koju, kuid nägi, et tema kodulinn on nii, nagu ta oli sealt lahkunud, ja Polymestor on väga elus.

Segaduses Polydoros läks nüüd oma "ema" Iliona juurde, et rääkida Delfi oraakliumi ekslikust kuulutusest. Nüüd aga rääkis Iliona tõtt ja Polydoros sai aru, et ta ei olnud see, kes ta arvas olevat olnud.

Veelgi olulisem on see, et Polydoros sai teada Polymestori reetmisest, kes tappis vabatahtlikult omaenda külalise raha eest. Polydoros pidi seega ise Polymestorile kätte maksma, sest Traakia kuningas pimestati Iliona poolt ja seejärel tapeti Polydorose poolt.

Vaata ka: Kuningas Admetos Kreeka mütoloogias

Selles jutustuses ei räägita midagi sellest, mis saab Polydorosest hiljem, ja enamasti räägitakse, et kuningas Priamuse ainus poeg, kes sõja üle elas, oli Helenus .

Nerk Pirtz

Nerk Pirtz on kirglik kirjanik ja uurija, kes on kreeka mütoloogia vastu sügavalt lummatud. Kreekas Ateenas sündinud ja üles kasvanud Nerki lapsepõlv oli täis lugusid jumalatest, kangelastest ja iidsetest legendidest. Nerki köitis juba noorest peale nende lugude jõud ja hiilgus ning see entusiasm kasvas aastatega aina tugevamaks.Pärast klassikaliste uuringute kraadi omandamist pühendus Nerk kreeka mütoloogia sügavuste uurimisele. Nende rahuldamatu uudishimu viis nad lugematutele otsingutele läbi iidsete tekstide, arheoloogiliste paikade ja ajalooliste ülestähenduste. Nerk reisis palju mööda Kreekat, seikledes kaugetesse nurkadesse, et paljastada unustatud müüte ja rääkimata lugusid.Nerki teadmised ei piirdu ainult Kreeka panteoniga; nad on süvenenud ka kreeka mütoloogia ja teiste iidsete tsivilisatsioonide vahelistesse seostesse. Nende põhjalik uurimine ja põhjalikud teadmised on andnud neile selle teema kohta ainulaadse vaatenurga, valgustades vähemtuntud aspekte ja heites tuntud lugudele uut valgust.Kogenud kirjanikuna soovib Nerk Pirtz jagada oma sügavat mõistmist ja armastust kreeka mütoloogia vastu ülemaailmse publikuga. Nad usuvad, et need iidsed lood ei ole pelgalt folkloor, vaid ajatud narratiivid, mis peegeldavad inimkonna igavesi võitlusi, soove ja unistusi. Oma ajaveebi Wiki Greek Mythology kaudu püüab Nerk lõhe ületadaantiikmaailma ja kaasaegse lugeja vahel, muutes müütilised valdkonnad kõigile kättesaadavaks.Nerk Pirtz pole mitte ainult viljakas kirjanik, vaid ka kütkestav jutuvestja. Nende narratiivid on detailiderohked, äratades elavalt jumalad, jumalannad ja kangelased ellu. Iga artikliga kutsub Nerk lugejaid erakordsele teekonnale, võimaldades neil sukelduda kreeka mütoloogia lummavasse maailma.Nerk Pirtzi ajaveeb Wiki Greek Mythology on väärtuslik allikas nii teadlastele, üliõpilastele kui ka entusiastidele, pakkudes põhjalikku ja usaldusväärset juhendit Kreeka jumalate põneva maailma kohta. Lisaks oma ajaveebile on Nerk kirjutanud ka mitmeid raamatuid, jagades oma teadmisi ja kirge trükitud kujul. Kas kirjutamise või avaliku esinemise kaudu, Nerk inspireerib, harib ja köidab publikut konkurentsitult kreeka mütoloogia teadmistega.