Sisukord
ERINEED KREEKA MÜTOLOOGIAS
Erineed on kolm Kreeka panteoni vähem tähtsat jumalannat, kes esinevad Kreeka mütoloogia lugudes kui kättemaksuhinged, kes karistavad neid, kes on toime pannud kuritegusid looduskorra vastu, eelkõige laste kuritegusid oma vanemate vastu.
Erinyes'i sündi
Erineed olid varajased jumalannad, kes olid enne Zeusi ja teiste olümplaste aega.
Erinyes sündisid kuriteo tagajärjel; sellest ka nende tihe seos perekondlike kuritegudega, sest kolm õde sündisid siis, kui veri Ouranos langes Gaia peale, pärast seda, kui Ouranos oli oma poja Kronose poolt kastreeritud.
Erinjide sünni aeg ja viis teevad neist Gigantide, Meliai ja Aphrodite õed-vennad.
Mõned kirjanikud nimetavad Erinyes'ile vähem levinud põlvnemistena kreeka Ööjumalanna Nyx'i; Nyx olles paljude Kreeka mütoloogia "tumedate" jumaluste ema.
Erinjide nimedTänapäeval on levinud oletus, et oli kolm Erinjat, kelle nimedeks olid Alekto, vankumatu, Megaera, vastuhakkav, ja Tisiphone, kättemaksja; kuigi nimed ja numbrid on võetud Vergiliuse teosest, koos paljude teiste kirjanikega, kes ei anna Erinjate nimesid ega numbreid. Võimalik, et inimesed uskusid, et kui inimesed räägivad Erinysest, siis võib jumalannade tähelepanu nende poole tõmmata. Vaata ka: Pylades Kreeka mütoloogiasVergilius oli muidugi antiikajast pärit rooma kirjanik ja Rooma mütoloogias tunti Erinjasid fuuriatena, mis on tänapäeval tuntum kui Erinjide nimi. Erinyes'i kirjeldusErinjasid peeti koletislikeks kronesideks, mustadesse riietatud kurjakuulutavateks naisteks, kellel on erilised tunnused. Nende tunnuste hulka võisid sõltuvalt autorist kuuluda suured tiivad ja kehad, mille ümber ringlesid mürgised maod. Erinysidel olid ka piinamis- ja piinamisvahendid, mille tavalised kaaslased olid piitsad. |
Erineesi roll
Erinyes olid kättemaksu jumalannad, kes tõid kohtu alla need, kes tegid kuritegusid kosmose loomuliku korra vastu.
Selle tulemusena seostatakse Erinyes'i tavaliselt kättemaksuga nende vastu, kes on toime pannud kuritegusid pereliikmete vastu, olgu see siis emamõrv, isamõrv, lapse- või vendade mõrv; ja jällegi, kuna Erinyes'i sünnitusviisi tõttu toodi tavaliselt esile, kui sooritati kuritegusid vanemate vastu.
Lisaks sellele kutsuti Erinyesi, kui vandeid rikuti või kui Kreeka panteoni jumalusi solvati.
Erineid peeti allmaailma elanikeks ja see andis neile ka täiendava rolli Kreeka mütoloogias, kus Erineid puhastasid nende patud, kes olid selleks vääriliseks tunnistatud. Kolm allmaailma kohtunikku , aga ka nende isikute viimine Tartarosesse, kes olid karistuseks mõistetud. Tartaroses muutusid erinoomid nii vangivalvuriteks kui ka elanike piinajateks.
Erinoide tegevus
Kui Erinjasid kutsuti üles lahkuma allilmast ja sisenema inimeste valdkonda, võttis üksikute inimeste peale suunatud kättemaks sageli hullumeelsuse või haiguse kuju, kusjuures Erinjasid jälitasid seda inimest ilma rahulikult. Kuid Erinjasid võisid karistada ka kogu elanikkonda, tekitades näljahäda ja haigusi, nagu juhtus Theobas pärast Oidipuse kuritegusid.
Harva oli siiski võimalik ka Erineesi lepitada, sest Herakles, kes oli tapnud oma naise ja lapsed, sai küll oma kuriteost puhtaks, kuid pidi seejärel tegema täiendavat meeleparandust, mis seisnes teenimises Kuningas Eurystheus .
Orestes ja Erinyes
Kreeka mütoloogias on kõige tuntum lugu Erineesi kohta tuntud lugu Orestese kohtumisest jumalannadega, mis on üksikasjalikult jutustatud Aischyloose "Oresteias". Orestes oli Mükeene kuninga Agamemnoni ja tema naise Klytemnestra poeg. Agamemnoni puudumisel Trooja sõja ajal, Clytemnestra võttis endale armukese Aegistose näol ning pärast Agamemnoni tagasipöördumist Troost, tapsid Kliitemnestra ja Aegistos Mükeene kuninga. Mitu aastat hiljem saab Orestes kätte oma isa surma eest, võib-olla Apolloni käsul, ja Orestes tapab oma ema ja Aegisthose. Surnud Klytemnestra kutsub Erinüüriaid üles teda kätte maksma ja oma pojale kättemaksu tegema. Erineedid lahkuvad allilmast ning jälitavad ja piinavad Orestest, kes sõidab Delfist Ateenasse, sest Orestes vajab nüüd jumalanna Athena abi. Athena käsib Orestesel taotleda kohtuprotsessi oma kuriteo eest ja otsustada, kas isa või ema mõrvamine oli suurem kuritegu. Kohtuprotsessil olid süüdistajaks Erinjased, Apollon aga kaitses, samas kui žürii koosnes ateenlastest. Athena otsustab, et žürii ei ole otsustusvõimeline, ja Orestes mõistetakse õigeks. |
Nüüd ähvardavad Erinjid küll Ateenat näljahädaga, kuid Athena rahustab teisi jumalannasid, ja sellest ajast alates kummardavad Ateena kodanikud Erinjisid. Koos selle altkäemaksuga ähvardab Athena Erinjisid ka vägivallaga, kui nad ei nõustu.
Vaata ka: Kreeta härg Kreeka mütoloogias
Orestes, keda jälitavad fuuriad - Carl Rahl (1812-1865) - PD-art-100