Sisukord
KUNINGAS PRIAMOS KREEKA MÜTOLOOGIAS
Priamos Trooja
Tänapäeval on Kreeka mütoloogiast kõige kuulsamad nimed üllatuslikult Kreeka jumalate ja jumalannade nimed, kuid loomulikult puudutasid Vana-Kreeka lood ka surelike tegevust. Kangelasi nagu Perseus ja Herakles austati ja isegi kuningate nagu Agamemnon tegemised olid väga üksikasjalikult üles kirjutatud.
Agamemnon on muidugi Trooja sõja keskne tegelane, sest see oli mükeenlaste kuningas, kes juhtis Akaia vägesid. Sõjas oli muidugi kaks osapoolt ja Trooja linna valitses tol ajal kuningas Priamos.
Priamos Laomedoni poeg
Priamos oli poeg Kuningas Laomedon Laomedonil oli teadaolevalt mitu poega, sealhulgas Lampus ja Clytius, ning mitu tütart, sealhulgas Hesione.
Priamuse nimi ei olnud aga sel ajal Priamuse nimi, sest ta kandis hoopis nime Podarces, ja tema nimemuutus on seotud Kreeka kangelase Heraklese ja Priamuse isa Laomedoni tegevusega.
Priamos saab Trooja kuningaks
Herakles tuli Trooja juurde, kui linna ründasid haigused ja meremonstrum, mis olid Poseidoni ja Apolloni kättemaksuks pärast seda, kui Laomedon oli keeldunud neile tehtud töö eest maksmast. Herakles lubas Laomedonile Trooja rünnakutest vabastada, kui kuningas lubab talle tasuks anda Trooja kiired hobused. Laomedon nõustus tehinguga ja kolmepäevase võitluse järel tappis Herakles Trooja rannas mere koletise. Koos koletise surmaga lahkus ka katk Trooja juurest, kuid kui Herakles läks Laomedoni juurde tasu võtma, keeldus kuningas ja sulges linnaväravad kangelase eest. Vaata ka: Aesacus Kreeka mütoloogiasHerakles naaseb hiljem Trooja poole mitme laevaga, sealhulgas Telamon , ja kangelane piiras linna. Herakles tungis lõpuks linna ja kreeka kangelane tappis Laomedoni. Ka kuninga pojad tapeti Heraklese poolt, kuni ainult noorim, Podarkes jäi ellu. Ka tema oleks pidanud Heraaklese käe läbi surema, kuid Hesione, Podarkese õde, hoidis Heraklese käe tagasi, pakkudes oma venna eest lunaraha; lunaraha võttis kujukuldsest loorist. Podarces võtaks siis nime Priam, mis tähendab "lunastatud". Pärast seda, kui Priamuse elu oli säästetud, tõusis ta kuninga staatusesse, sest Herakles tõstis Trooja printsi troonile ja tegi temast Trooja valitseja. |
Priam of Troy, autor Alessandro Cesati. 1540-1564 - Classical Numismatic Group, Inc. //www.cngcoins.com - CC-BY-SA-3.0 Trooja õitseb Priamuse all
Priamose juhtimisel õitses Trooja, linna müürid ehitati uuesti üles ja Trooja sõjaline jõud kasvas. Priamose kohta räägitakse isegi, et ta juhtis Trooja vägesid, kui ta oli liitunud früügilastega sõjas amatsoonide vastu.
Vaata ka: Gigandid Kreeka mütoloogiasKuna raha voolas Trooja sisse kaubanduse kaudu, siis ehitas Priamos endale uhke palee; palee, mis oli ehitatud säravast valgest marmorist ja koosnes paljudest sadadest erinevatest ruumidest.
Kuningas Priamuse lapsed
Vajalik oli suur palee, sest seal pidid elama Priamuse pojad ja tütred ning nende abikaasad. Vanad allikad väidavad, et Trooja kuningas Priamusel oli 50 poega ja 50 tütart, ja kuigi nende laste ema ei ole alati nimetatud, räägitakse, et Priamuse abielu oli kaks korda, kõigepealt nägija Meropsi tütre Arisbe ja seejärel kuulsamalt Hecabe . Paljud kuningas Priamuse lapsed on kuulsad, ja nende poegade hulgas olid sellised nagu Hektor, Pariis , Aesakus ja Helenus ning mõned tütred olid Kassandra ja Polüxena. |
Kuningas Priamos ja Paris
Kuningas Priamuse ja tema poja Parise suhe on vaieldamatult kõige olulisem Kreeka mütoloogias, sest just Paris oli see, kes põhjustas Trooja hukkumise.
Kuna Hecabe pidi sünnitama Pariisi, Aesacus kuulutas ettekuulutuse, et see uus poeg toob Trooja huku, kui ta ellu jääb. Kuningas Priamos otsustas, et oht Troojale on piisavalt suur, nii et ta lasi oma sulasel Agelausel vastsündinud lapse Ida mäel välja panna. Poeg, kes sai tuntuks Pariisi nime all, ei surnud, sest teda imetas kõigepealt karu, enne kui Agelaus viis päeva hiljem ta päästis.
Paris põhjustas muidugi Trooja huku, sest tema röövitud spartalanna Helena tõi Trooja väravate juurde tuhandest laevast koosneva armee, mis oli täis võitlevaid mehi.
Priamos ei teinud siiski midagi, et vältida ohtu tema linnale, kui akaalaste esindajad tulevad Trooja juurde, et nõuda Helena ja varastatud aarde tagastamist, ning toetasid Pariisi soovi, et Helena jääks linna.
Pariisi kingitus Helena kuninga Priamuse õukonnale - Gerard Hoet vanem (1648-1733) - PD-art-100 Achilleus ja kuningas Priamos
Teised kuningas Priamose lapsed said kuulsaks oma tegevuse tõttu Trooja sõja ajal, kui akaalased piirasid Trooja linna kümme aastat. Priamose kohta öeldi aga, et ta oli juba kõrges eas, ja nii ei võtnud Trooja kuningas aktiivset rolli linna kaitsmisel ning Trooja kaitsja roll anti Priamose pojale Hektorile.
Trooja sõja ajal on Priamos aga kuulus ühe teo poolest, sest ta trotsis vaenlase laagrit, kui tema poeg Hektor tapeti Achilleuse poolt.
Achilleuse raev oli olnud selline, et Hektori surnukeha oli rüvetatud ja Trooja heralid ei olnud võimelised surnukeha lunastama. Zeus aga vaatas Priamuse peale mõningase halastusega ja lasi Hermesel kuningat Akaia laagrisse saata. Priamus palus Achilleust tegelikult oma poja surnukeha tagasi anda, et see saaks auga maetud. Priamuse sõnad liigutavad Achilleust nii, et ta nõustub, jatagab ka selle, et järgneb ajutine vaherahu, et võimaldada Hektori matusemängud.
Priamos palub Achilleusel Hektori surnukeha tagastada - Alexander Ivanov (1806-1858) - PD-art-100 Kuningas Priamuse surm
Homerose Ilias lõpeb enne Trooja hukkumist, kuid teised antiikaja kirjanikud võtsid selle loo üles, ja see on lugu, mis sisaldab Trooja surma. Kui Priamos kuulis, et akealased olid Trooja müüride sees, olevat eakas kuningas end ohu vastu võitlemiseks oma vanade rüütlitega ehtinud. Tema tütred veensid teda aga võitlemise asemel otsima varjupaika Zeusi templis. |
Tempel ei osutunud siiski turvaliseks pelgupaigaks, sest Neoptolemos ajas haavatud Priamose poja Polites'i templisse ja kui Priamos püüdis oma poega kaitsta, tõrjus Neoptolemos tema vastu visatud oda, tõmbas Priamose templi altarilt alla ja ajas ta läbi.
Kuna Trooja linn on varemetes ja enamik Trooja meeskaitsjaid on surnud ning naisi hoitakse sõjasaagiks, ei ole kedagi, kes saaks kuningas Priamuse maha matta, ja ta olevat jäänud sinna, kus ta suri, kuni linn tema ümber lagunes.
Kuningas Priamuse surm - Jules Joseph Lefebvre (1834-1912) - PD-art-100