Iliona Kreeka mütoloogias

Nerk Pirtz 04-08-2023
Nerk Pirtz

ILIONA KREEKA MÜTOLOOGIAS

Ilona oli Kreeka mütoloogias kuninganna ja printsessi nimi. Trooja kuninga Priamuse tütrest Ilionast sai pärast abiellumist Polymestoriga Traakia Kersonesose kuninganna.

Iliona Kuningas Priamuse tütar

Iliona olevat olnud kuningas Priamose ja kuninganna tütar. Hecabe , kuigi tema nimi on kuningas Priamose laste nimekirjas suhteliselt hiline täiendus. Kreeka mütoloogia säilinud lugudes kasutatakse nimesid Iliona ja Ilione vaheldumisi.

Nimi Iliona meenutab muidugi Trooja varasemat nime Ilion, mis on antud Trooja poolt. Ilus selle asutamisel.

Vaata ka: Linnutee loomine

Iliona ja Polymestor

Kui Iliona sai täisealiseks, abiellus ta sisuliselt Polymestor Polymestorit peeti nii kuningas Priamose sõbraks kui ka liitlaseks ning Polymestori ja Iliona abielu sõlmiti Trooja ja Traakia Chersonese suhete kindlustamiseks.

Iliona sünnitas Polymestorile ühe poja, Deipülose, kuigi Polymestoril oli teadaolevalt veel vähemalt kaks poega.

Iliona ja Polydorus

Iliona saab tuntuks Trooja sõja ajal, sest kui kreeka väed koonduvad Trooja lähistele, otsustab kuningas Priamos, et noorim poeg Polydorus tuleb viia ohutusse kohta; Polydorus oli sel hetkel veel vaid väike laps.

Polydorose jaoks valitud varjupaik on Polymestori õukond, ja nii saab Iliona Polydorose asendusemaks, kes kasvatab oma venda koos oma poja Deipülosega.

Vaata ka: Kreeka mütoloogia A-Z T

Üldiselt räägitakse aga, et Polymestor tapab Polydorose, kui uudis Trooja langemisest jõuab Traakia Kersonesosesse, ja Iliona sooritab enesetapu, kui kuuleb oma isa surmast. Kuningas Priamos ja tema ema Hekabe vangistamist.

Iliona ja Polymestori surm

Iliona kohta on üks vähem levinud lugu, mis kaunistab tema ja Polydorose müüti.

Kui Iliona võttis Polydorose oma hoole alla, otsustas ta teda kasvatada nagu omaenda poega Deipülost, samas kui Deipülost kasvatas ta Polydorosena. See otsus tehti ilmselt selleks, et Priamuse ja Hekabe saaks täiskasvanuna poja, kui kummagi neist peaks lapsepõlves midagi juhtuma.

Aastaid hiljem otsustas Polymestor, et Polydorus peab surema, kuid Priamose poja tapmisel tappis ta kogemata omaenda poja Deipülose, sest Iliona oli aastaid varem otsustanud.

Hiljem sõitis Polydoros, kes pidas end Polymestori pojaks Deipüloseks, Delfi, et küsida nõu oraaklialt. Nagu oraaklite puhul kombeks, ei olnud oodatud uudis, sest Polydorosele öeldi, et tema isa on surnud ja tema linn on põlenud maha.

Polydoros pöördus kiiresti koju tagasi, kuid juba kaugelt nägi ta, et tema linn on ikka veel püsti, ja linna sisenedes selgus, et Polymestor oli elus. Seejärel jäi Iliona ülesandeks selgitada Polydorosele tema tegelikku pärandit.

Siis räägiti, et Iliona ise torkas Polymestorile silmad välja, enne kui Polydorus kuninga tappis.

Nagu müüdi teises versioonis, tappis Iliona seejärel end ise.

Nerk Pirtz

Nerk Pirtz on kirglik kirjanik ja uurija, kes on kreeka mütoloogia vastu sügavalt lummatud. Kreekas Ateenas sündinud ja üles kasvanud Nerki lapsepõlv oli täis lugusid jumalatest, kangelastest ja iidsetest legendidest. Nerki köitis juba noorest peale nende lugude jõud ja hiilgus ning see entusiasm kasvas aastatega aina tugevamaks.Pärast klassikaliste uuringute kraadi omandamist pühendus Nerk kreeka mütoloogia sügavuste uurimisele. Nende rahuldamatu uudishimu viis nad lugematutele otsingutele läbi iidsete tekstide, arheoloogiliste paikade ja ajalooliste ülestähenduste. Nerk reisis palju mööda Kreekat, seikledes kaugetesse nurkadesse, et paljastada unustatud müüte ja rääkimata lugusid.Nerki teadmised ei piirdu ainult Kreeka panteoniga; nad on süvenenud ka kreeka mütoloogia ja teiste iidsete tsivilisatsioonide vahelistesse seostesse. Nende põhjalik uurimine ja põhjalikud teadmised on andnud neile selle teema kohta ainulaadse vaatenurga, valgustades vähemtuntud aspekte ja heites tuntud lugudele uut valgust.Kogenud kirjanikuna soovib Nerk Pirtz jagada oma sügavat mõistmist ja armastust kreeka mütoloogia vastu ülemaailmse publikuga. Nad usuvad, et need iidsed lood ei ole pelgalt folkloor, vaid ajatud narratiivid, mis peegeldavad inimkonna igavesi võitlusi, soove ja unistusi. Oma ajaveebi Wiki Greek Mythology kaudu püüab Nerk lõhe ületadaantiikmaailma ja kaasaegse lugeja vahel, muutes müütilised valdkonnad kõigile kättesaadavaks.Nerk Pirtz pole mitte ainult viljakas kirjanik, vaid ka kütkestav jutuvestja. Nende narratiivid on detailiderohked, äratades elavalt jumalad, jumalannad ja kangelased ellu. Iga artikliga kutsub Nerk lugejaid erakordsele teekonnale, võimaldades neil sukelduda kreeka mütoloogia lummavasse maailma.Nerk Pirtzi ajaveeb Wiki Greek Mythology on väärtuslik allikas nii teadlastele, üliõpilastele kui ka entusiastidele, pakkudes põhjalikku ja usaldusväärset juhendit Kreeka jumalate põneva maailma kohta. Lisaks oma ajaveebile on Nerk kirjutanud ka mitmeid raamatuid, jagades oma teadmisi ja kirge trükitud kujul. Kas kirjutamise või avaliku esinemise kaudu, Nerk inspireerib, harib ja köidab publikut konkurentsitult kreeka mütoloogia teadmistega.