Oidipus Kreeka mütoloogias

Nerk Pirtz 04-08-2023
Nerk Pirtz

OIDIPUS KREEKA MÜTOLOOGIAS

Oidipus on üks kuulsamaid tegelasi Kreeka mütoloogiast, kelle nimi kõlab tänapäevani, sest tema nime kasutas Sigmund Freud, kuid Kreeka mütoloogias oli Oidipus nimi, mis anti Teba kuningale, kes oli ka Sfinksi tapja.

Oidipus Laiose poeg

Võib-olla oli Oidipus juba sünnist saadik hukule määratud, sest enne ja pärast tema sündi räägiti Oidipuse kohta palju ettekuulutusi.

Oidipuse lugu algab Theobas, kreeka linnas, mille asutas Cadmus , ajal, mil Laius oli troonile tagasi saanud. Laius abiellus Kreoni õe Jokastaga, kes oli ühe spartalaste järeltulija, kuid peaaegu kohe tehti ettekuulutus, mille kohaselt Laiuse poeg tapab oma isa.

Mõnda aega pidi Laius seksist hoiduma, kuid ühel ööl, kui Laius oli liiga palju veini joonud, magas Teba kuningas oma naisega, olles purjuspäi unustanud eelneva hoiatuse.

Laius aga tuletas kiiresti meelde ettekuulutuse, kui Jocasta sünnitas poja.

Oidipus hüljatud

Laius jõudis järeldusele, et ainus viis ettekuulutuse vältimiseks on tappa oma poeg, kusjuures seda tuleb teha näiliselt tavalisel viisil, eksponeerides lapse ühel mäel. Valiti Cithaeroni mägi ja karjajuhtide Kuningas Laius sai ülesandeks hüljata laps, kuid kõigepealt torkas Laius poisi jalad ja pahkluud piikidega läbi.

Nagu aga juhtus, ei surnud laps, sest ta leiti Korintose kuninga Polybose karjase poolt, kes tõi lapse kuninga juurde. Kuninga abikaasa Peroboeia hoolitses lapse eest, ravides tema vigastatud jalgu, ja nii andis Peroboeia lapsele tema jalgade tõttu nime Oidipus.

Oidipus Korintoses

Polüübusel ja Peribojal ei olnud oma lapsi ja nii otsustasid nad Oidipuse üles kasvatada nagu oma poja.

Aastate möödudes kommenteerisid inimesed siiski, kui erinev oli noor Oidipos Polübosest. See tekitas noorele Oidiposele mõningast hämmastust ja rohkem kui pisut kahtlusi, ning kui Periboia ei vastanud tema küsimustele, otsustas Oidipos otsida vastuseid Delfi oraaklist.

Oraakli sõnad, mis ta Oidipuse küsimusele vastuseks ütles, tundusid küllaltki otsekohesed, sest Oidipusele oli öeldud, et ta ei tohi naasta oma sünnimaale, sest kui ta seda teeb, on ta määratud tapma oma isa ja magama oma emaga.

Oidipus, kes ikka veel arvas, et ta on Polybose ja Periboia poeg, otsustas seega mitte naasta Korintosesse.

Oidipus tapab oma isa

Väga varsti pärast seda hakkasid oraaklite sõnad tõeks saama, sest kui Oidipus Delfist välja sõitis, kohtas ta linna poole suunduvat vankrit, mida juhtis Polüfontes, kuid mille reisijaks oli Teba kuningas Laios.

Saatus tahtis, et kaks osapoolt kohtusid kõige kitsamal teelõigul, kus oli võimatu läbida. Polüfontes käskis Oidipusel kõrvale jääda, ja kui Oidipus ei kuuletunud kohe, tappis Polüfontes ühe Oidipuse vankrit vedavatest hobustest. Vihane Oidipus reageeris sellele Polüfontese ja Laiose tapmisega; seega oli üks osa oraakli ettekuulutusest täitunud.

Laiuse mõrv - Joseph Blanc (1846-1904) - PD-art-100

Oidipus ja sfinks

Teadmata, et ta oli tapnud Teba kuninga, sest Polüfontes ja Laios olid mõlemad Oidipusele võõrad; Oidipus sõitis edasi ja jõudis lõpuks Tebasse.

Theobas oli tülis olev linn, sest nende kuningas oli surnud ja koletislik sfinks laastas maad. Sphinx ei saanud sureliku relvaga kahjustada, ja ainus võimalus teda pagendada oli vastata tema mõistatusele - "Millisel olendil on üks hääl ja ta muutub siiski neljajalgseks ja kahejalgseks ja kolmejalgseks?".

Need, kes andsid vale vastuse, tapetakse metsalise poolt.

Kreon, Jokastale vend, kes tegutses Theeba regendina, andis lubaduse, et see, kes vabastab Theeba sfinksist, saab Theeba kuningaks ja saab ka Jokastat oma naiseks.

Kreoni väljakuulutamisest teada saades otsustas Oidipus sfinksile vastu astuda ja muidugi suutis ta mõistatusele õige vastuse anda, sest Oidipus vastas "inimene", sest lapsena roomab inimene neljakäpuli, täiskasvanuna kõnnib ta kahel jalal ja vanemana kasutab kolmanda jalana keppi ehk kõndimiskeppi.

Vaata ka: Herakles Kreeka mütoloogias
Oidipus ja sfinkss - Gustave Moreau (1826-1898) - PD-art-100

Oidipus ja Jocasta

Sfinksi alistamisel viskus Sfinksi surnuks ja Oidipus kuulutati Teba kuningaks ning abiellus oma emaga Jokastaga. Nii pidi täituma oraakli ettekuulutuse teine osa, sest Jokasta sünnitas seejärel Oidipusele neli last; kaks poega, Polünikees ja Eteokles ning kaks tütart Ismene ja Antigone.

Vaata ka: Barcelona asutamine Kreeka mütoloogias

Oidipuse hukkumine

Oidipus võis küll vabastada Thebe sfinksist, kuid tema valitsemist õõnestasid haigused ja näljahäda. Oidipuse teadmata sel ajal, olid need saadetud jumalate ja Erinyes Oidipuse isamõrva teo eest.

Oidipus otsis vastuseid, miks Theobas karistati, kuid tõde selgus alles siis, kui kuningas Polübos suri ja Periboia paljastas, et Oidipus oli lapsendatud. Siis selgus, et Oidipus oli Laiose ja Jokastase poeg, kes oli hüljatud Cithaeroni mäel.

Avastades tõe ja tunnistades, et ta oli maganud oma emaga ja tapnud oma isa, pimestas Oidipus end mõne Jokasta prossiga; samas kui Jokasta ise sooritas enesetapu.

Nüüd ei saanud Oidipus enam Teeba kuningas olla ja nii läks valitsemine üle Polünices ja Eteokles, kuid nad häbenesid oma isa nii väga, et hoidsid Oidipust vangina palees. Oidipus lausus selle vangistuse pärast oma poegade vastu needusi, ennustades, et nende vahel puhkeb vägivald.

Oidipus ja Jokastast eraldumas - Alexandre Cabanel (1823-1889) - PD-art-100

Oidipus eksiilis

Polünikses ja Eteokles pagendasid Oidipuse lõpuks Thebast välja ning et vältida vägivalda troonipärimise pärast, otsustasid Oidipuse pojad, et Thebast valitsevad nad kord aastas vaheldumisi.

Oidipus oli seega sunnitud Teebast lahkuma ja pimedat endist kuningat saatis tema tütar Antigone.

Lõpuks Oidipus ja Antigone , jõudis Hippeios Kolonosesse, Ateena demeesse. Theseus, kes oli sel ajal Ateena kuningas, lubas endisel Theeba kuningal sinna jääda; seal palus ka Ödipus Erinüüria, et ta saaks rahu oma endiste kuritegude eest.

Oidipus Kolonosel - Jean-Antoine-Théodore Giroust (1753-1817) - PD-art-100

Oidipus Sought After

Oidipus leiaks Colonuses mingi näilise rahu, kuid Theobas polnud rahu, sest Oidipuse poegade vahel olid puhkenud erimeelsused; ja oma valitsemisaasta lõpus keeldus Eteokles Polünikeesele üle andmisest.

Nii kogus Polünikees sõjaväe, et võtta jõuga see, mis talle kuulus.

Oidipus oli nüüd oma poegade poolt taas tagaotsitav, sest ennustati, et eelseisva sõja võitja saab Oidipuse liitlaseks.

Kreon, tuli Kolonosele, et veenda või sundida Oidipust naasma Theobasse, kuid Kreon oli Theseuse sekkumise tõttu sunnitud ilma Oidipuseta koju tagasi pöörduma, kuid Polünikses, kui ta Kolonosesse jõudis, ei suutnud oma isa veenda teda aitama.

Oidipus neab oma poegi veel kord, kuulutades, et nad on määratud üksteist tapma.

Sõda, Seitsmesed Teeba vastu, toimus ilma Oidipuse osaluseta, ja Oidipuse sõnad muutusid tõeks, sest tema pojad tapsid tõepoolest üksteist.

Oidipuse surm

Tavaliselt öeldakse, et Oidipus suri Kolonoses, kus asub Theeba kunagise kuninga hauakamber, ja tavaliselt öeldakse, et tema surm oli loomulik surm; kuigi mõnikord räägitakse, et Oidipus tappis end ise, kui uudis tema poegade surmast temani jõudis.

Nerk Pirtz

Nerk Pirtz on kirglik kirjanik ja uurija, kes on kreeka mütoloogia vastu sügavalt lummatud. Kreekas Ateenas sündinud ja üles kasvanud Nerki lapsepõlv oli täis lugusid jumalatest, kangelastest ja iidsetest legendidest. Nerki köitis juba noorest peale nende lugude jõud ja hiilgus ning see entusiasm kasvas aastatega aina tugevamaks.Pärast klassikaliste uuringute kraadi omandamist pühendus Nerk kreeka mütoloogia sügavuste uurimisele. Nende rahuldamatu uudishimu viis nad lugematutele otsingutele läbi iidsete tekstide, arheoloogiliste paikade ja ajalooliste ülestähenduste. Nerk reisis palju mööda Kreekat, seikledes kaugetesse nurkadesse, et paljastada unustatud müüte ja rääkimata lugusid.Nerki teadmised ei piirdu ainult Kreeka panteoniga; nad on süvenenud ka kreeka mütoloogia ja teiste iidsete tsivilisatsioonide vahelistesse seostesse. Nende põhjalik uurimine ja põhjalikud teadmised on andnud neile selle teema kohta ainulaadse vaatenurga, valgustades vähemtuntud aspekte ja heites tuntud lugudele uut valgust.Kogenud kirjanikuna soovib Nerk Pirtz jagada oma sügavat mõistmist ja armastust kreeka mütoloogia vastu ülemaailmse publikuga. Nad usuvad, et need iidsed lood ei ole pelgalt folkloor, vaid ajatud narratiivid, mis peegeldavad inimkonna igavesi võitlusi, soove ja unistusi. Oma ajaveebi Wiki Greek Mythology kaudu püüab Nerk lõhe ületadaantiikmaailma ja kaasaegse lugeja vahel, muutes müütilised valdkonnad kõigile kättesaadavaks.Nerk Pirtz pole mitte ainult viljakas kirjanik, vaid ka kütkestav jutuvestja. Nende narratiivid on detailiderohked, äratades elavalt jumalad, jumalannad ja kangelased ellu. Iga artikliga kutsub Nerk lugejaid erakordsele teekonnale, võimaldades neil sukelduda kreeka mütoloogia lummavasse maailma.Nerk Pirtzi ajaveeb Wiki Greek Mythology on väärtuslik allikas nii teadlastele, üliõpilastele kui ka entusiastidele, pakkudes põhjalikku ja usaldusväärset juhendit Kreeka jumalate põneva maailma kohta. Lisaks oma ajaveebile on Nerk kirjutanud ka mitmeid raamatuid, jagades oma teadmisi ja kirge trükitud kujul. Kas kirjutamise või avaliku esinemise kaudu, Nerk inspireerib, harib ja köidab publikut konkurentsitult kreeka mütoloogia teadmistega.