Jocasta Kreeka mütoloogias

Nerk Pirtz 04-08-2023
Nerk Pirtz

JOCASTA KREEKA MÜTOLOOGIAS

Jocasta oli kreeka mütoloogias kaks korda Theeba kuninganna, kuid ta ei ole kuulus mitte oma kuningliku positsiooni, vaid teiste tegude tõttu, mis teda hukatusse viisid, nagu see oli Kreeka tragöödiates tavaks.

Jocasta Theobas

Jocasta sündis kreeka linnas Thebes, mille asutas Cadmus , ja tõepoolest, Jocasta suguvõsa oli võimalik tagasi viia Cadmuseni, ja ka Spartoi , Echion, seega kuulus Jocasta Theeba valitsevasse klassi.

Otsesemalt öeldes oli Jocasta Menoeceuse tütar, mis teeb temast Kreoni ja ka Hipponomee õe.

Jocasta Laiuse naine

Jocasta abiellub Thebase kuningaga, Laius , Landakose poeg, kes oli kuningaks saanud Amphioni järel.

Esialgu ei sünnitanud Jocasta oma mehele pärijat, mistõttu Laius käis oraakli juures, et saada teada, kas tal on võimalik poega saada.

Kuid nagu ikka, ei olnud Laiusele antud uudis see, mida ta tahtis kuulda, sest üldiselt öeldi, et kui Laius saab poja isaks, siis see poeg tapab ta.

Teise võimalusena ütles oraakel Laiusele, et Theobas pääseb ainult siis, kui kuningal ei ole poega.

Nii hoidus Laius oma naisega magamast, kuid ühel ööl, kui Laius oli rohkem joonud, kui talle kuulus, magas Jokasta oma mehega, ja selle tulemusena sündis poeg.

Jocasta loobub oma pojast

Kui Jokasta sünnitas poja, andis Teba kuninganna ta Laiusele, kes oraaklit kartes otsustas poja hüljata, eksponeerida ühel eraldatud maapiirkonnal. Jokasta ja Laiuse poeg anti seetõttu karjasele, et see teoks teha, kuid kõigepealt torkas Laius poja pahkluud ja jalad piikidega läbi.

Vaata ka: Kreeka mütoloogia geograafia

Karjamees Menoetes, selle asemel, et hüljata laps Kithaeroni mäele, andis poja Jokastale edasi teisele karjamehele, kelle peremees oli Korintose kuningas Polybos. Polybos ja tema naine Periboia olid ise lastetud ja paar kasvatas poja üles nagu omaenda. Poiss sai nime Oidipus jalavigastuste tõttu.

Oidipus

Oidipus kasvas üles Korintose printsina, kuid kui kuulujutud panid teda kahtlema, kas Polybos ja Periboia on tema vanemad, otsis Oidipus nõu oraaklilt, et tõde teada saada.

Oidipusele antud uudis oli, et ta on kohustatud tapma oma isa ja abielluma oma emaga, ning soovides mitte teha kahju Polybusele ja Periboiale, lahkus Oidipus Korintosest.

Lesknaine Jocasta

Oidipus tahtis Korintosest kaugele sõita, kuid oma teekonnal pidi ta läbima kitsast väina Phokis, ja seal kohtus Oidipus Laiusega ja tema kuulutaja Polyphontesega. Oidipus ei andnud Laiusele järele, kes soovis mööda kitsast teed läbida, ja sellele järgnenud tüli käigus tappis Oidipus Laiuse ja tema kuulutaja.

Nii oli Jokastast ühe tegevusega saanud lesk, samal ajal kui ennustused Laiose surmast omaenda poja käe läbi ja Oidipuse tapmisest oma isa poolt olid täitunud.

Jocasta taas kuninganna

Oidipus sõitis edasi Tebasse, kus Laiose surmateade oli juba kätte saadud, kuid Teba kuninga surma viis oli teadmata.

Kreon, Jokastase vend, tegutses Theeba regendina, kuid Theeba oli hädas, sest sfinks laastas maad. Kreon nüüd soovitati talle, et ta peaks andma Theeba trooni ja Jokastat naiseks sellele, kes vabastab Theeba tülikast sfinksiist.

Nüüd seisid paljud kangelased sfinksi ees, kuid kõik ei suutnud lahendada mõistatust, mille koletislik metsaline välja ütles; kuid lõpuks jõudis Oidipus sfinksi juurde ja lahendas mõistatuse.

Nii sai Oidipusest Theeba kuningas ja samuti sai ta endale naise Jokasta, omaenda ema näol, nii nagu oraakel oli ette kuulutanud.

Jocasta ema taas

Jokastast sai taas ema, sest ta sünnitas uuele Teba kuningale neli last, kaks poega, Eteoklese ja Polünices ja kaks tütart, Antigone ja Ismene.

Jocasta isa surm

Tapmine Sphinx ei lõpetanud siiski Theeba mured, sest näljahäda ja katk kimbutas linna.

Tiresias kuulutas, et katku põhjuseks on linna süü endise kuninga Laiose surma pärast, kuid see katk võib kaduda, kui keegi, kes tahab, sureb linna eest.

Menoceus, nii Jocasta kui ka Kreoni isa, kuulis sõnu Tiresias ja heitis end linnamüürist alla, ohverdades end, et kõrvaldada katk linnast.

Jocasta lõpp

Teeba mured jätkusid siiski ja Oidipus lubas, et selgitab välja põhjused, miks tema linn on neetud.

See tõe otsimine viis aga ainult otsija hukule, sest Oidipus sai kiiresti teada, et ta ei ole Polybose ja Periboia poeg ja et ta on lapsendatud.

Menoetees tuvastas seejärel, et Oidipus oli see poiss, kelle ta oli pidanud hülgama Kitaeroni mäele; seega teadis Oidipus nüüd, et ta oli tapnud oma isa ja abiellunud oma emaga, nagu oli ette kuulutatud.

Uudis näeb, kuidas Oidipus raiub endale silmad välja, ja hiljem, kui ta seisab silmitsi oma poegade tagakiusamisega, neab Oidipus paari, mis viib Seitsme Theeba vastu ja lõpuks kahe poja, Oidipuse ja Jookasta, surma.

Jokaasta kohta öeldakse, et kui Theeba kuninganna sai teada, mida ta oli tahtmatult teinud, sooritas ta enesetapu, pannes end üles; see on paljude Kreeka mütoloogia naisfiguuride puhul levinud enesetapumeetod.

Teised jutustavad sellest, kuidas Jocasta elas häbiga mitu aastat, enne kui Jocasta pärast poegade surma sooritas, Eteokles ja Polünikses, kes mõlemad tapeti.

Vaata ka: Hippokoon Kreeka mütoloogias
Oidipus ja Jokastast eraldumas - Alexandre Cabanel (1823-1889) - PD-art-100

Nerk Pirtz

Nerk Pirtz on kirglik kirjanik ja uurija, kes on kreeka mütoloogia vastu sügavalt lummatud. Kreekas Ateenas sündinud ja üles kasvanud Nerki lapsepõlv oli täis lugusid jumalatest, kangelastest ja iidsetest legendidest. Nerki köitis juba noorest peale nende lugude jõud ja hiilgus ning see entusiasm kasvas aastatega aina tugevamaks.Pärast klassikaliste uuringute kraadi omandamist pühendus Nerk kreeka mütoloogia sügavuste uurimisele. Nende rahuldamatu uudishimu viis nad lugematutele otsingutele läbi iidsete tekstide, arheoloogiliste paikade ja ajalooliste ülestähenduste. Nerk reisis palju mööda Kreekat, seikledes kaugetesse nurkadesse, et paljastada unustatud müüte ja rääkimata lugusid.Nerki teadmised ei piirdu ainult Kreeka panteoniga; nad on süvenenud ka kreeka mütoloogia ja teiste iidsete tsivilisatsioonide vahelistesse seostesse. Nende põhjalik uurimine ja põhjalikud teadmised on andnud neile selle teema kohta ainulaadse vaatenurga, valgustades vähemtuntud aspekte ja heites tuntud lugudele uut valgust.Kogenud kirjanikuna soovib Nerk Pirtz jagada oma sügavat mõistmist ja armastust kreeka mütoloogia vastu ülemaailmse publikuga. Nad usuvad, et need iidsed lood ei ole pelgalt folkloor, vaid ajatud narratiivid, mis peegeldavad inimkonna igavesi võitlusi, soove ja unistusi. Oma ajaveebi Wiki Greek Mythology kaudu püüab Nerk lõhe ületadaantiikmaailma ja kaasaegse lugeja vahel, muutes müütilised valdkonnad kõigile kättesaadavaks.Nerk Pirtz pole mitte ainult viljakas kirjanik, vaid ka kütkestav jutuvestja. Nende narratiivid on detailiderohked, äratades elavalt jumalad, jumalannad ja kangelased ellu. Iga artikliga kutsub Nerk lugejaid erakordsele teekonnale, võimaldades neil sukelduda kreeka mütoloogia lummavasse maailma.Nerk Pirtzi ajaveeb Wiki Greek Mythology on väärtuslik allikas nii teadlastele, üliõpilastele kui ka entusiastidele, pakkudes põhjalikku ja usaldusväärset juhendit Kreeka jumalate põneva maailma kohta. Lisaks oma ajaveebile on Nerk kirjutanud ka mitmeid raamatuid, jagades oma teadmisi ja kirge trükitud kujul. Kas kirjutamise või avaliku esinemise kaudu, Nerk inspireerib, harib ja köidab publikut konkurentsitult kreeka mütoloogia teadmistega.