Kimeera Kreeka mütoloogias

Nerk Pirtz 04-08-2023
Nerk Pirtz

KIMEERA KREEKA MÜTOLOOGIAS

Kimeera on üks kõige kuulsamaid ja hirmsamaid koletisi, mis Kreeka mütoloogia lugudes esineb. Kimeera on tuld hingav hübriid, mis osutub Kreeka kangelasele Bellerophonile vääriliseks vastaseks.

Kimeera kirjeldused

Kimeera on koletis, mida on jäädvustatud paljudes antiikteostes, sealhulgas Hesiodose Teogoonia ja Homerose Ilias muu hulgas.

Muistsete allikate seas valitseb üldine üksmeel koletise olemuse kohta, sest öeldi, et tal oli lõvi keha. Sellest kehast ulatusid välja kaks pead, üks lõvi pea, millest puhus tulevool, ja teine pea, mis oli pärit kitsest. Lisaks pidi koletise sabana toimima madu pea ja keha.

Chimera perekonnaliin

Kimeera oli väidetavalt kahe Kreeka mütoloogia kuulsaima koletise järeltulija, Echidna ja Typhon. Echidnat peeti koletiste emaks ja Chimeral oleks palju kuulsaid õdesid, sealhulgas Kolhia draakon, Orthus, Lernaeuse hüdra ja Cerberus.

Samuti öeldi, et Kimeera oli naissoost ja vastavalt Hesiodose jumalate genealoogiale (Hesiodose Theogony), Kimeera paaritub Orthusega, et tuua esile veel kaks koletist, kes on Nemea lõvi ja sfinksi.

Kimeera Lükias

Enamik kreeka mütoloogia koletisi oli lahutamatult seotud mõne piirkonna antiikmaailma piirkonnaga, nagu näiteks Hüdra (Lernaea) ja Nemea lõvi (Nemea). Kimeera puhul seostati seda koletist Väike-Aasias asuva Lüükia piirkonnaga.

Võib-olla kasvatas kimeerat täiskasvanuks kuningas Amisodarus, kuid kuna see muutus liiga ohtlikuks, vabastati koletis Lüükia maale.

Nagu kreeka koletistel kombeks, terroriseerisid kimeerad seejärel piirkonda, tappes ettevaatamatuid.

Kimeera olevat ilmunud ka väljaspool Lüükiat, kuid tema ilmumine mujal olevat olnud eelhoiatus eelseisva looduskatastroofi kohta.

Bellerophon ja kimeera

Lüükia kuninga Iobatesi ajal sai kimeera lõpuks jagu, sest sel ajal saabus Korintose kangelane Bellerophon Väike-Aasiasse.

Vaata ka: Ceryneian Hind Kreeka mütoloogias

Varem oli Bellerophon olnud Iobatese venna, kuningas Proetose külaline Tirüünsis, kuid siis väitis Proetose naine Stheneboia valetult, et Bellerophon oli püüdnud teda vägistada.

Proetus uskus, et tema naine, kuid tapnud oma külalise, oleks toonud välja Erinysed, et teda karistada, ja nii Proetus otsustas, et Iobates võiks teda aidata. Nii seadis kuningas Iobates Bellerophonile võimatuna näiva ülesande tappa kimeerad.

Vaata ka: Sfinkss Kreeka mütoloogias
Bellerophon, Pegasus ja kimeera - Peter Paul Rubens (1577-1640) - PD-art-100

Arvati, et ükski mees ei suuda sellist ülesannet täita, sest kimeerad olid varemgi väiksemaid armeesid alistanud. Bellerophonile oli aga abiks jumalanna Athena, kes kasutas Athena kuldset silda, mille abil Bellerophon valjastas legendaarse tiibhobuse Pegasuse.

Bellerophonil polnud nüüd vaja Kimeerale jalgsi läheneda ja õhust, koletise tulise hingeõhu levialast väljas, tulistas kreeka kangelane koletise pihta noolt noolte järel. Bellerophoni nooled ei suutnud aga Kimeera nahka läbida.

Bellerophon lendas lühikeseks ajaks võitlusest eemale, kuid kui ta Pegasuse seljas uuesti tagasi tuli, oli kangelane oma vibu ja nooled maha visanud ning seekord oli ta relvastatud oda.

Bellerophon ei kavatsenud siiski proovida Kimeerat odaotsata, sest oda ots oli kaetud pliiplokiga. Bellerophon sööstis kimeerale kallale ja vabastas hästi suunatud löögiga pliiploki koletise kurku. Plii sulas, lämmatades kimeera.

Nerk Pirtz

Nerk Pirtz on kirglik kirjanik ja uurija, kes on kreeka mütoloogia vastu sügavalt lummatud. Kreekas Ateenas sündinud ja üles kasvanud Nerki lapsepõlv oli täis lugusid jumalatest, kangelastest ja iidsetest legendidest. Nerki köitis juba noorest peale nende lugude jõud ja hiilgus ning see entusiasm kasvas aastatega aina tugevamaks.Pärast klassikaliste uuringute kraadi omandamist pühendus Nerk kreeka mütoloogia sügavuste uurimisele. Nende rahuldamatu uudishimu viis nad lugematutele otsingutele läbi iidsete tekstide, arheoloogiliste paikade ja ajalooliste ülestähenduste. Nerk reisis palju mööda Kreekat, seikledes kaugetesse nurkadesse, et paljastada unustatud müüte ja rääkimata lugusid.Nerki teadmised ei piirdu ainult Kreeka panteoniga; nad on süvenenud ka kreeka mütoloogia ja teiste iidsete tsivilisatsioonide vahelistesse seostesse. Nende põhjalik uurimine ja põhjalikud teadmised on andnud neile selle teema kohta ainulaadse vaatenurga, valgustades vähemtuntud aspekte ja heites tuntud lugudele uut valgust.Kogenud kirjanikuna soovib Nerk Pirtz jagada oma sügavat mõistmist ja armastust kreeka mütoloogia vastu ülemaailmse publikuga. Nad usuvad, et need iidsed lood ei ole pelgalt folkloor, vaid ajatud narratiivid, mis peegeldavad inimkonna igavesi võitlusi, soove ja unistusi. Oma ajaveebi Wiki Greek Mythology kaudu püüab Nerk lõhe ületadaantiikmaailma ja kaasaegse lugeja vahel, muutes müütilised valdkonnad kõigile kättesaadavaks.Nerk Pirtz pole mitte ainult viljakas kirjanik, vaid ka kütkestav jutuvestja. Nende narratiivid on detailiderohked, äratades elavalt jumalad, jumalannad ja kangelased ellu. Iga artikliga kutsub Nerk lugejaid erakordsele teekonnale, võimaldades neil sukelduda kreeka mütoloogia lummavasse maailma.Nerk Pirtzi ajaveeb Wiki Greek Mythology on väärtuslik allikas nii teadlastele, üliõpilastele kui ka entusiastidele, pakkudes põhjalikku ja usaldusväärset juhendit Kreeka jumalate põneva maailma kohta. Lisaks oma ajaveebile on Nerk kirjutanud ka mitmeid raamatuid, jagades oma teadmisi ja kirge trükitud kujul. Kas kirjutamise või avaliku esinemise kaudu, Nerk inspireerib, harib ja köidab publikut konkurentsitult kreeka mütoloogia teadmistega.