Hermione Kreeka mütoloogias

Nerk Pirtz 04-08-2023
Nerk Pirtz

HERMIONE KREEKA MÜTOLOOGIAS

Hermione oli Kreeka mütoloogias Menelaose ja Helena tütar. Hermione sattus Orestese ja Neoptolemose vaheliste lahkhelide keskmesse, kui ta oli mõlemale abieluks lubatud.

Hermione Menelaose tütar

Hermione oli ainus laps Menelaos Sparta kuningas ja Helen , tema naine.

Pariis tuli muidugi Sparta juurde ja viis Helena koos Spartase aardega tagasi Trooja. Hermione oli sel ajal vaid üheksa aastat vana, kuid tema ema lahkus ilma temata.

Helena "röövimine" tooks kaasa Trooja sõja ja Hermione isa Menelaos lahkus kümneks aastaks ning räägitakse, et Hermione veetis sõja-aastad palees Agamemnon , tema onu, kus tema eest hoolitses Clytemnestra .

Vaata ka: Polydorus Kreeka mütoloogias

Hermione kihlatud

Nagu oli kombeks, lubati Hermionele sobiva abikaasa abielluda, kuigi selle üle, kes seda lubamist tegi, on lahkarvamusi.

Mõned räägivad, et Menelaos lubas Hermione esmalt Hermione nõbule Orestesele, kuid siis sõja ajal liitus Achilleuse poeg Neoptolemos Achaeuse vägedega ja temast sai üks tuntumaid võitlejaid. Siis lubas Menelaos Hermione Achilleuse pojale.

Teised aga väidavad, et Menelaos ei teadnud midagi sellest, et Hermione oli Orestesele tõotatud, sest selle kokkulepitud abielu sõlmisid Tyndareus , endine Sparta kuningas ja nominaalselt Hermione vanaisa (kuigi Helena oli pigem Tyndareuse naise Leda tütar kui Tyndareuse).

Orestese ja Hermione kohtumine - Anne-Louis Girodet de Roucy-Trioson (1767-1824) - PD-art-100

Hermione ja tema vanemad

Hermione peaks oma vanematega taas kokku saama Mükeenes, sest Menelaos ja Helena saabusid pärast seda, kui Orestes oli oma isa surma eest kättemaksu võtnud. Seega olid Orestes ja Hermione juba kohtunud.

Hermione oli siiski ohus, sest Orestes oli välja mõelnud plaani, Pylades ja Electra kasutada Hermione'i kui kauplemisvahendit Menelaosega, kuigi see plaan ei läinud kunagi täide.

Vaata ka: Actaeon Kreeka mütoloogias

Hermione Epirus

Kui Orestes oli jahtinud Orestes poolt Erinyes Menelaos saatis Hermione Epeirosesse, kus Neoptolemos oli nüüd kuningas, ja nii oli Hermione nüüd abielus.

Hermione aga ei suutnud Neoptolemosega last saada, samas kui Neoptolemose käsilane, Andromache mõelnud mitu. Hermione süüdistaks Andromachet selles olukorras ja kutsus Menelaost üles teda kätte maksma. Menelaos saabus Epeirosesse, kui Neoptolemos oli Delfiis, kuid

Andromache ise päästeti, kui Peleus , tuli Neoptolemose vanaisa teda kaitsma.

Hermione ja Orestes

Hermione aga leiab end peagi leskena.

Üldiselt öeldi, et Neoptolemos tapeti Delfis, kui Apollon teda maha lõi; Neoptolemos süüdistas jumalat oma isa surma eest.

Teise võimalusena suri Neoptolemos Delfis, kui Orestes saabus võitlusvõimelise väega; Orestes oli juba käinud Epeirosel, et saada tagasi Hermione, kes oli talle eelnevalt lubatud.

Nii abiellusid Orestes ja Hermione ning Hermionest sai Mükeene kuninganna.

Seejärel sünnitas Hermione poja, Tisamenuse. Pärast seda ei ole Hermione kohta midagi öeldud.

Nerk Pirtz

Nerk Pirtz on kirglik kirjanik ja uurija, kes on kreeka mütoloogia vastu sügavalt lummatud. Kreekas Ateenas sündinud ja üles kasvanud Nerki lapsepõlv oli täis lugusid jumalatest, kangelastest ja iidsetest legendidest. Nerki köitis juba noorest peale nende lugude jõud ja hiilgus ning see entusiasm kasvas aastatega aina tugevamaks.Pärast klassikaliste uuringute kraadi omandamist pühendus Nerk kreeka mütoloogia sügavuste uurimisele. Nende rahuldamatu uudishimu viis nad lugematutele otsingutele läbi iidsete tekstide, arheoloogiliste paikade ja ajalooliste ülestähenduste. Nerk reisis palju mööda Kreekat, seikledes kaugetesse nurkadesse, et paljastada unustatud müüte ja rääkimata lugusid.Nerki teadmised ei piirdu ainult Kreeka panteoniga; nad on süvenenud ka kreeka mütoloogia ja teiste iidsete tsivilisatsioonide vahelistesse seostesse. Nende põhjalik uurimine ja põhjalikud teadmised on andnud neile selle teema kohta ainulaadse vaatenurga, valgustades vähemtuntud aspekte ja heites tuntud lugudele uut valgust.Kogenud kirjanikuna soovib Nerk Pirtz jagada oma sügavat mõistmist ja armastust kreeka mütoloogia vastu ülemaailmse publikuga. Nad usuvad, et need iidsed lood ei ole pelgalt folkloor, vaid ajatud narratiivid, mis peegeldavad inimkonna igavesi võitlusi, soove ja unistusi. Oma ajaveebi Wiki Greek Mythology kaudu püüab Nerk lõhe ületadaantiikmaailma ja kaasaegse lugeja vahel, muutes müütilised valdkonnad kõigile kättesaadavaks.Nerk Pirtz pole mitte ainult viljakas kirjanik, vaid ka kütkestav jutuvestja. Nende narratiivid on detailiderohked, äratades elavalt jumalad, jumalannad ja kangelased ellu. Iga artikliga kutsub Nerk lugejaid erakordsele teekonnale, võimaldades neil sukelduda kreeka mütoloogia lummavasse maailma.Nerk Pirtzi ajaveeb Wiki Greek Mythology on väärtuslik allikas nii teadlastele, üliõpilastele kui ka entusiastidele, pakkudes põhjalikku ja usaldusväärset juhendit Kreeka jumalate põneva maailma kohta. Lisaks oma ajaveebile on Nerk kirjutanud ka mitmeid raamatuid, jagades oma teadmisi ja kirge trükitud kujul. Kas kirjutamise või avaliku esinemise kaudu, Nerk inspireerib, harib ja köidab publikut konkurentsitult kreeka mütoloogia teadmistega.