Electra Agamemnoni tütar Kreeka mütoloogias

Nerk Pirtz 04-08-2023
Nerk Pirtz

ELECTRA KREEKA MÜTOLOOGIAS

Electra Agamemnoni tütar Kreeka mütoloogias

Kreeka mütoloogia kohaselt oli Elektra kuningas Agamemnoni ja Klytemnestra tütar. Elektra oli tegelane, kellest kirjutati sageli ja keda kujutati sageli kui kättemaksuhimulist isikut, kes aitas kätte maksta oma isa surma eest.

Elektra perekond

Electra oli tütar Kuningas Agamemnon Mükeene ja tema abikaasa Clytemnestra , seega oli Elektra Orestese, Iphigenia ja Chrysothemise õde. Elektra, nagu kõik tema õed ja vennad, oli sündinud enne Trooja sõja sündmusi.

Kuigi juba enne Trooja lahingutegevuse algust kaotas Elektra ühe õe, sest Elektra õde, Iphigeneenia öeldi, et ta toodi Aulis ohvriks.

Agamemnoni surm

Elektra tõuseb aga esile pärast Trooja sõja lõppu, kui Agamemnon ja tema sõjasaak Kassandra naasevad Mükeenesse.

Elektra ei olnud kodus, kui tema isa naasis, kuid ta naasis varsti pärast seda, kuid avastas, et Agamemnon ja Kassandra olid tapetud tema ema Klytemnestra ja Klytemnestra armastaja Aegisthose poolt.

Vaata ka: Ouranos Kreeka mütoloogias

Tunnistades, et Aegistos näeb nüüd oma venna Orestes't ohuna, viis Elektra koos mõne ustava teenijaga ta minema, enne kui ka tema tapetud sai. Nooruke Orestes viidi minema kuningriiki Strophius , kus Orestes kasvas täiskasvanuks koos Strofiuse poja Pyladesega.

Elektra Mükeenes

Elektra jäi Mükeenesse, kus ta jätkas oma isa kaotuse leinamist. Aegisthos oleks võinud püüda talle kurja teha, kuid Klytemnestra hoidis ta käe tagasi. Aegisthos aga kartis, et lõpuks võib Elektra sünnitada poja, kes ühel päeval hakkab Aegisthose vastu kättemaksu nõudma.

Mõned räägivad, et Elektra abiellus sel moel paljude talupoegadega, kelle poeg ei oleks seisus, mis võiks nõuda kättemaksu. Sellisel juhul öeldi, et talupoeg ei olnud suhetes Elektraga, tunnistades tema rasket olukorda.

Teised aga väidavad, et Elektra jäi Mükeene palees vallutamata, kuid Elektra igatses päeva, mil ta isa surma saaks kätte maksta. Sest Elektra pidas seda oma ema poolt toime pandud suurt kuritegu, kuigi Kliitemnestra pidas seda õiglaseks tapmiseks, sest Agamemnon oli tapnud nende tütre Iphiegnia.

Elektra kättemaks

Vahepeal kasvas Orestes täiskasvanuks ja kui ta oli 20-aastane, sai ta Delfi oraaklilt kuulutuse, mida Orestes võttis nii, et ta pidi tapma oma ema ja Aegistose.

Orestes ei naasnud siiski mitte sõjaväe eesotsas, vaid tuli üksi, peale oma sõbra Pyladesi.

Orestes ei tulnud siiski avalikult, vaid ta tuli varjatud kujul, ja tegelikult püüdis ta kõiki mureküsimusi liita, saates käskjalga kuulutama, et ta on surnud.

Sellised uudised tähendasid aga seda, et Electra tundis end nüüd täiesti üksi ja kui kättemaksu pidi tulema, siis pidi see tulema tema enda käest.

Elektra läks Agamemnoni haua juurde palvetama ja seal avastas Elektra Orestese, kes palvetas ise. Leevendatuna, et ta ei ole üksi, kavandasid Elektra ja Orestes nüüd oma ema surma,

Elektra Agamemnoni haual - Frederic Leighton (1830-1896) - PD-art-100

Orestes sisenes paleesse, kandes urni, mis väidetavalt kandis tema tuhka. Klytemnestra sai seega üllatuseks ja Elektra ema suri oma poja käe läbi. Elektra julgustas Orestest, kuigi võib-olla ei tekitanud ta ise haavu.

Elektra meelitas Aegisthose lõksu, mille Orestes ja Pylades tapsid.

Elektra võtab vastu oma venna Orestese tuhka - Jean-Baptiste Joseph Wicar (1762-1834) - PD-art-100

Elektra karistus

Oma ema mõrva eest pidi Orestes saama Erineesi poolt tagaotsitavaks, kuigi sellist karistust ei määratud Elektrale.

Siiski öeldi, et nii Orestes kui ka Elektra mõisteti Mükeene rahva poolt surma emamõrva eest.

Nüüd püüdis Elektra pöörduda oma onu kaitse poole, Menelaos , kuid kui seda ei tulnud, otsis Electra uue plaani, mis hõlmas Heleni tapmist ja Hermione röövimist, kuid sellest plaanist ei tulnud midagi välja.

Elektra aga kartis, et on taas kord oma venna kaotanud, sest Mükeenesse jõudis uudis, et Orestes on Taurises tapetud.

Elektra sõitis Delfiasse, et otsida nõu, kuid seal öeldi talle valetult, et lähedal seisev naine on tema venna mõrvar.

Nii võttis Elektra relva kätte, kuid enne kui ta jõudis naisele haiget teha, ilmus nähtavale väga elus Orestes ja selgus, et naine oli Elektra õde Iphigenia. Seega oli Elektra venna kaotamise asemel leidnud hoopis õe tagasi.

Elektra abiellub

Kui Orestes vabaneb Erinüüridest, võtab ta oma isa trooni tagasi ja laiendab kuningriiki oluliselt. Seejärel leiab Orestes oma sõbra Pyladesi näol sobiva abikaasa Elektrale.

Vaata ka: Nooremad muusad Kreeka mütoloogias

Pärast Electra ja Electra abielu Pylades Agamemnoni tütre kohta räägitakse veel vähe. Üldiselt öeldakse, et Elektra sünnitas kaks poega, Medoni ja Strofiose, kuigi nende kahe poja kohta ei ole midagi öeldud, samuti ei ole teateid Elektra surma kohta.

Nerk Pirtz

Nerk Pirtz on kirglik kirjanik ja uurija, kes on kreeka mütoloogia vastu sügavalt lummatud. Kreekas Ateenas sündinud ja üles kasvanud Nerki lapsepõlv oli täis lugusid jumalatest, kangelastest ja iidsetest legendidest. Nerki köitis juba noorest peale nende lugude jõud ja hiilgus ning see entusiasm kasvas aastatega aina tugevamaks.Pärast klassikaliste uuringute kraadi omandamist pühendus Nerk kreeka mütoloogia sügavuste uurimisele. Nende rahuldamatu uudishimu viis nad lugematutele otsingutele läbi iidsete tekstide, arheoloogiliste paikade ja ajalooliste ülestähenduste. Nerk reisis palju mööda Kreekat, seikledes kaugetesse nurkadesse, et paljastada unustatud müüte ja rääkimata lugusid.Nerki teadmised ei piirdu ainult Kreeka panteoniga; nad on süvenenud ka kreeka mütoloogia ja teiste iidsete tsivilisatsioonide vahelistesse seostesse. Nende põhjalik uurimine ja põhjalikud teadmised on andnud neile selle teema kohta ainulaadse vaatenurga, valgustades vähemtuntud aspekte ja heites tuntud lugudele uut valgust.Kogenud kirjanikuna soovib Nerk Pirtz jagada oma sügavat mõistmist ja armastust kreeka mütoloogia vastu ülemaailmse publikuga. Nad usuvad, et need iidsed lood ei ole pelgalt folkloor, vaid ajatud narratiivid, mis peegeldavad inimkonna igavesi võitlusi, soove ja unistusi. Oma ajaveebi Wiki Greek Mythology kaudu püüab Nerk lõhe ületadaantiikmaailma ja kaasaegse lugeja vahel, muutes müütilised valdkonnad kõigile kättesaadavaks.Nerk Pirtz pole mitte ainult viljakas kirjanik, vaid ka kütkestav jutuvestja. Nende narratiivid on detailiderohked, äratades elavalt jumalad, jumalannad ja kangelased ellu. Iga artikliga kutsub Nerk lugejaid erakordsele teekonnale, võimaldades neil sukelduda kreeka mütoloogia lummavasse maailma.Nerk Pirtzi ajaveeb Wiki Greek Mythology on väärtuslik allikas nii teadlastele, üliõpilastele kui ka entusiastidele, pakkudes põhjalikku ja usaldusväärset juhendit Kreeka jumalate põneva maailma kohta. Lisaks oma ajaveebile on Nerk kirjutanud ka mitmeid raamatuid, jagades oma teadmisi ja kirge trükitud kujul. Kas kirjutamise või avaliku esinemise kaudu, Nerk inspireerib, harib ja köidab publikut konkurentsitult kreeka mütoloogia teadmistega.