Sisukord
ANDROMACHE KREEKA MÜTOLOOGIAS
Andromache oli üks Kreeka mütoloogia kuulsamaid naissoost surelikke. Andromache esines Trooja sõja ajal ja pärast seda ning kuigi ta oli abielu poolest trooja, pidasid kreeklased teda naiselikkuse kehastuseks.
Andromache Eetioni tütar
Andromache sündis Thebe linnas Kiliitsias, Kagu-Troaadi piirkonnas. Seda linna valitses kuningas Eetion, kuigi see oli Trooiale alluv linn; kuningas Eetion oli ka Andromache isa.
Andromache ema ei ole nimetatud, kuid räägitakse, et Andromachel oli seitse või kaheksa venda.
Andromache perekonna hukkumine
Andromachest sai üks kaunimaid naisi, ja nagu tema ilule ja positsioonile kohane, abiellus Andromache Hektoriga, kes oli Hektorite poeg. Kuningas Priamos Andromache jätab seega Thebe'i ja rajab endale Trooja uue kodu. Trooja sõja ajal rüüstas Achilleus Thebe ise ning Andromache isa, kuningas Eetion ja seitse tema venda hukkusid lahingutegevuse käigus. |
Pärast surma pidi kuningas Eetion saama Achilleuse poolt austuse, sest Andromache isa sai oma soomusrüüsse riietatuna matmismüüril lamada.
Üks Andromache vendadest, Podes, pääses võib-olla Thebe rüüstamisest, kuid hiljem suri ta Thebe käes. Menelaos Trooja sõja ajal.
Ka Andromache ema jäi Achilleuse kätte vangi, kuigi ta hiljem lunastati ning ema ja tütar said hiljem Troias taas kokku. Andromache ema suri enne sõja lõppu haiguse tõttu.
Thebe rüüstamine on tänapäeval kuulsam, sest just Thebest võttis Achilleus Chryseise, naise, kes põhjustas lahkhelisid Achilleuse ja Agamemnoni vahel.
Andromache Hektori naine ja Astyanaxi ema
Andromachet võrreldakse sageli Menelaose naise Helenaga, ja kuigi Helenat kirjeldati kui kaunimat neist kahest, tagavad Andromache omadused, et Hektori naist peeti Helenast paremaks. Andromachet kirjeldati kui armastavat, lojaalset ja kohusetundlikku naist, mis on antiik-kreeklaste jaoks kõik täiusliku naise omadused. Kui rahu oleks valitsenud, siis oleks Andromachest saanud Trooja kuninganna, ja Andromache täitis oma "kohust", pakkudes Hektorile pärijat, sest ta sünnitas Astyanaxi. |  Hektor ja Andromache - Giovanni Antonio Pellegrini (1675-1741) - PD-art-100 |
Andromache on lesestunud
Loomulikult ei valitsenud rahu ja peagi olid akaalased väed Trooja juures ning kuigi Hektor süüdistas oma venda Pariis Trooja katsumustes ja hädades süüdistas Andromache Helena.
Trooja sõja ajal mängis Andromache suurepäraselt Hektori naise rolli, toetades teda ja andes talle isegi sõjalisi nõuandeid. Andromache hoolitses aga ka selle eest, et Hektor ei unustaks kunagi oma kohustust abikaasa ja isana.
Hektori enda kohusetunne Trooja kaitsjana näib talle lõpuks kord liiga tihti Akaia vägedega silmitsi seisvat ja kreeka kangelane Achilleus lööb Priamuse poja maha.
Nii leidis Andromache end leskena.
Andromache leinab Hektorit - Petr Sokolov (1787-1848) - PD-art-100 Andromache ja Trooja langemine
Tema abikaasa kaotusele järgneb peagi ka tema linna kaotamine, sest Trooja langeb peagi ründavate akaalaste kätte. Vähesed mehed jäid Trooja rüüstamisest ellu, kuid enamik naisi küll, ning Andromache ja Astyanax sattusid kreeklaste vangi. Kreeklased kartsid Hektori poja elusana jätmist, sest see kättemaksuhimuline poeg võis neile tulevikus tagasi tulla ja neid taga kiusata. Nii otsustati Andromache ja Hektori poeg tappa ja laps visati seega Trooja müüride vahelt maha. See, kes tappis Astyanaxi, sõltub sellest, millist allikat vaadeldakse, sest mõned nimetavad mõrvariks Agamemnoni kuulutajat Talthybiust, teised aga Odysseust või Neoptolemost. Pärast seda anti Trooja naised Akaia vägede silmapaistvatele kangelastele, ja kui Agamemnon võttis Kassandra konkubiiniks, siis Andromache anti Achilleuse pojale Neoptolemosele. Ainus väike lohutusmure Andromache jaoks oli asjaolu, et ta ei olnud Neoptolemose saatjaskonnas üksi, sest kohal oli ka Helenus, Andromache endine lell. |
Andromache vangis - Sir Frederic Lord Leighton (1830-1896) - PD-art-100 Andromache taas ema
Andromache elu pärast Trooja langemist on aluseks näidendile, mille pealkirjaks on Andromache Euripdes; ja pärast Troost lahkumist asus Neoptolemos koos Andromachega Epeirosesse, vallutades Molossi rahva ja saades nende kuningaks.
Neoptolemos abiellus seejärel Hermione , Menelaose ja Helena tütar, mõtetega rajada võimas dünastia. Probleemid tekkisid aga siis, kui selgus, et Hermione ei suuda lapsi sünnitada; olukord muutus veelgi hullemaks, kui Andromache sünnitas Neoptolemosele kolm poega. Need Andromache pojad olid Molossus, Pielus ja Pergamus.
Andromache ja Neoptolemos - Pierre-Narcisse Guérin (1774-1833) - PD-art-100 Andromache ohustatud
Hermione hakkab Andromache vastu vandenõu pidama, olles armukade konkubiini suhtes ja kartes ühtlasi, et Andromache on pannud talle loitsu, et ta ei saaks sünnitada. Vandenõu näib jõudvat lõpule, sest kui Neoptolemus puudus Delfis ja Hermione isa Menelaos külastas oma tütart, otsustas Hermione tappa Andromache.
Andromache teadis, et midagi on valesti, ja võttes pühapaiga Thetise karjääris, palvetas Andromache palvetas Nereid ja lootis, et Neoptolemos naaseb enne, kui on liiga hilja.
Vaata ka: Telamon Kreeka mütoloogiasMenelaos ei riskinud Andromache sunniviisilise eemaldamisega tema pühapaigast, vaid ähvardas hoopis tappa Andromache poja Molossuse, kui Andromache ei tule ise välja.
Andromache jättis muidugi oma varjupaiga ja Menelaos teatas oma kavatsusest teda tappa, kuigi tema tegevus ei olnud tingimata Molossose päästnud, sest Hermione pidi otsustama tema saatuse üle.
Andromache ja Molossus said aga päästetud, sest just sel hetkel saabus Epeirosesse Peleus, kes oli nüüd küll juba vana, kuid siiski märkimisväärne kangelane, Thetise abikaasa ja Molossuse vanavanaisa.
Menelaose käsi jäi seisma, kuid peagi saabus uudis, et Neoptolemos ei naase enam kunagi Andromache juurde, sest Agamemnoni poeg Orestes oli ta tapnud. Perversselt vähendas see tegu aga ohtu Andromachele, sest Hermione lahkus Epeirosest ja abiellus Orestesega.
Helenus ja Andromache
Helenus oleks Neoptolemose järeltulija Epiruse kuningaks, ja nii oli trooja nüüd Akaia kuningriigi kuningas. Helenus teeks Andromache oma uueks naiseks, ja nii oli Andromache nüüd kuninganna, mis pärast Hektori surma oleks tundunud võimatu. Vaata ka: Briseus Kreeka mütoloogiasAndromache sünnitas oma viienda poja, Cestrinuse, ning Helenus ja Andromache valitsesid Epeiros't aastaid. Seega oli Andromache esimest korda paljude aastate jooksul rahul. |
Andromache surm
Kõik head asjad lõpevad aga kunagi ja Helenus sureb lõpuks ning Epeirossi kuningriik läheb üle Andromache pojale Neoptolemose poolt, Molossusele. Pieluse kohta ei ole midagi öeldud, kuid Cestrinus aitab oma poolvenda Epeirossi territooriumi laiendades.
Andromache ei jäänud siiski Epeirosse, sest räägitakse, et ta saatis oma poega Pergamust tema reisidel läbi Väike-Aasia.
Saabudes Teuthrania kuningriiki, tapab Pergamus Ariuse üksikvõitluses ja võtab kuningriigi enda kätte ning kuningriigi peamine linn nimetatakse ümber Pergamoniks.
Siis öeldi, et Andromache sureb Pergamonis vanadusesse.