Sissejuhatus Heraklese 12 tööülesande kohta

Nerk Pirtz 04-08-2023
Nerk Pirtz

SISSEJUHATUS HERAKLESE 12 TÖÖDE KOHTA KREEKA MÜTOLOOGIAS

Heraklese teosed on mõned Kreeka mütoloogia kuulsaimad lood, mis on Herkulese teosena suures mahus üle võetud Rooma mütoloogiasse.

Heraklese 12 tööülesannet käsitlevad allikad

Selle tulemusel ilmub Heraklese töövõitlus paljudes antiikaja allikates, sealhulgas kadunud eeposes Heracleia Rhodose Peisander, kes on Bibliotheca mis on omistatud Apollodorusele, Bibliotheca historica Diodorus Siculus ja Herakles Euripides.

Paljudes antiikaja allikates, mis viitavad Heraklese töödele, on erinevad aruanded selle kohta, millises järjekorras Heraklese tööd sooritati, ja isegi erinevad arvamused sooritatud tööde olemuse kohta. Tänapäeval on aga tavaline kasutada Bibliotheca peamiseks allikaks selle allika ülesanded ja järjekord.

Heraklese 12 tööülesande põhjus

Herakles pidi võtma oma tööülesandeid ette karistuseks kuriteo eest, mille Kreeka kangelane sooritas, kui ta elas Tebas. Veel noorena abistas Herakles Teba kuningat Kreonit tema sõjas minüüdega ning Kreon andis tänutäheks oma tütre Megara naiseks.

Hoolimata sellest, et Herakles oli Zeusi poeg, ei olnud ta siiski kõigi jumalate poolt soositud, ja Hera, Zeusi naine, vihkas oma mehe poega eriti ja Hera Seega saatis Hera Theobasse jumalanna Hulluse, ja hullumeelsusest haaratud Herakles tappis oma lapsed ja võib-olla ka oma naise.

Oma kuriteo eest pagendatakse Herakles Thebast ja Herakles sõidab edasi Delfi, et konsulteerida oraakliga oma tegude eest lepitamise kohta.

Delfi oraakliumi kuulutus oli, et Herakles peab astuma teenistusse koos Kuningas Eurystheus , kus Heraklesele anti käsk täita mis tahes ülesannet, mida Tirünsi kuningas nõuab.

Heraklese tööde mosaiik - Carole Raddato FRANKFURTist, Saksamaa - CC-BY-SA-2.0

Heraklese 12 tööd

Eurystheus oli Hera soositud kuningas, sest Hera oli sekkunud, et temast saaks Heraklese asemel Tirünsi kuningas, ja Hera juhatas kuningat hiljem ülesannete seadmisel, millest igaüht peeti võimatuks ja paljusid surmavaks katsumuseks.

Nemea lõvi

Esimene ülesanne, mille Eurystheus Heraklesele andis, oli Nemea lõvi tapmine, see oli pronksist küüniste ja läbitungimatu nahaga metsaline, kes terroriseeris Nemea ja Mükeene piiril asuvat maad ja tappis kõik, kes olid teda tapma läinud.

Kui Herakles avastas, et tema nooled olid metsalise vastu kasutud, sundis ta oma nuiaga Nemea lõvi tagasi oma koopasse ja seal, piiratud ruumis, lämmatas ta koletise.

Herakles naasis Tirünsi, kandes Nemea lõvi nahka üle õlgade, mille tulemusel Eurystheus peitis end suure purgi sisse ja Heraklesel keelati linna uuesti siseneda.

Lernaeuse hüdra

Pärast seda, kui Herakles jäi ellu Nemea lõvi vastu, saadeti ta veel surmavama koletise, Lernaeuse hüdra vastu, mis oli veemonstrum, mis kaitses üht allmaailma sissepääsu.

Hera poolt spetsiaalselt Heraklese tapmiseks üles äratatud Lernaeuse hüdra oli mitu pead, kuid iga kord, kui Herakles lõikas ühe pea maha, kasvas selle asemele kaks. Athena juhtimisel ja Ioolase abiga võitis Herakles lõpuks Lernaeuse hüdra, takistades lahtiste haavade põletamisega uute peade kasvu. Ioolase abi tõttu jättis kuningas Eurystheus selle tööjõu siiski kõrvale.

Herakles kasutas hiljem Lernaeuse hüdra veri, sest kangelane kastis oma nooled mürgisesse verre.

Herakles ja Neemea lõvi, õli, tahvlile maalitud Jacopo Torni - PD-art-100

Ceryneian Hind

Kolmas Heraklese töö, mille kuningas Eurystheus talle ülesandeks tegi, oli püüda kuldse sarvega Ceryneian Hind Vähem surmav kui Neeme lõvi või Lernaeuse hüdra, oli Küünia hindu jumalanna Artemise püha loom, et isegi kui Herakles püüdis looma, uskus Eurystheus, et Artemis tapab ta tema häbematuse eest.

Aasta aega kestis tagaajamine, enne kui Herakles lõpuks Ceryneia Hindi kinni püüdis, ja Herakles suutis end Artemisega välja rääkida, lubades, et vabastab Hindi, kui tema töö on lõppenud.

Erymantose metssea

Kuningas Eurystheus kasutas Heraklese neljanda töö jaoks surmavat looma: kangelase ülesanne oli tabada surmav Erymantose metssea, mis laastas Psophist. Heraklesel õnnestus see hõlpsasti tabada, sundides seda sügavasse lumme.

Kui Herakles koos Erymantose metsseaga Tirünsi naasis, oli Euirystheus nii hirmul, et ta end kolmeks päevaks veinikruusis ära hoidis. Seejärel lasi Herakles Erymantose metssea vabaks ja loom ujus seejärel Itaaliasse.

Augease tallid

Kuna kuningas Eurystheus ei suutnud Heraklese tappa, püüdis ta nüüd kangelast alandada, lastes tal puhastada karja laudas oleva Kuningas Augeus 30 aastat oli Augeiuse tallides peetud 3000 karja, mille kogunenud sõnnikut ei olnud kunagi ära koristatud.

Kuid selle asemel, et end alandada, juhtis Herakles kahe jõe, Apheuse ja Peneuse, voolu läbi karjaoja, mis peseb ära mustuse ja sõnniku. Herakles oli aga palunud kuningas Augeiaselt tasu, ja nii arvas Eurystheus ülesande täitmist maha.

Stymphalia linnud

Herakles saadeti kiiresti edasi Peloponnesose kirdeosas ja Stymphalia järve äärde kuuendaks tööjõuks. Järve ääres asusid märgaladel inimsööjad linnud, kelle nokad olid pronksist ja suled, mida võis tulistada kui noolestikku.

Kuigi linnud olid Aresele pühad, aitas Athena taas kord Heraklesele tema ülesande täitmisel, sest jumalanna andis Hephaistose poolt valmistatud pronksist mürategija. Kui mürategija raputati, tekitas see sellise müra, et Stymphalia linnud lendas ehmunult taevasse ja muutus seega Heraklese noolte kergeks sihtmärgiks.

Mõned stümfaalid jäid Heraklese nooltega ellu, kuid rändasid Korinthiast kaugele, Aretiase saarele, kus argonaudid hiljem nendega kokku puutusid.

Kreeta härg

Kreeta saarel laastas maad härg, mille kuningas Minos oli unustanud ohverdada Poseidonile, ja Herakles sai oma seitsmenda töö eest kuningas Eurystheuselt ülesande püüda loom, et see saaks ohverdada jumalanna Herale.

Minos oli väga rõõmus, et ta saaks metsloomast lahti, kuid Tirünsis Hera ei võtnud ohvrit vastu, ja nii sai Kreeta härg vabastati ja Tirynsist rändas ta Maratoni, kus Theseus hiljem temaga kohtus.

Diomedese märad

Oma kaheksanda töö eest saadeti Herakles barbaarsele Traakia maale. Seal elas hiiglaslik kuningas Diomedes, kellele kuulus neli inimsööja hobust. Heraklesele anti käsk hobused ära varastada, kusjuures kuningas Eurystheus uskus, et Herakles saab katsel kas Diomedesi või tema hobuste poolt surma.

Diomedes aga langes Heraklese võimu alla, ja kui kuningas sai oma hobustele süüa, kaotasid Diomedese tammesid oma maitse inimliha järele.

Hippolyta vöö

Kuningas Eurystheuseni oli jõudnud uudis suurepärasest vööst, mis kuulus Hippolyta , amatsoonide kuninganna, kes soovis oma tütrele kingituseks vööle anda; Eurystheus nõudis, et Herakles selle varastaks.

Eurystheus arvas, et ta võidab mõlemal juhul, sest kas ta saab vöö omanikuks või Herakles tapetakse amatsoonide poolt.

Herakles ei pidanud aga isegi vööd varastama, sest Hippolyta andis selle kangelasele vabatahtlikult, kuigi Hippolyta tapeti hiljem, kui amatsoonid arvasid, et Herakles röövis teda.

Geryoni veised

Vaata ka: Gorgo Aix Kreeka mütoloogias

Pärast seda, kui Herakles oli koos Kaheksanda Tööga vabastanud ühe hiiglase hobuse, sai ta nüüd ülesandeks võtta teise hiiglase karja. Geryon oli Erytheia saarel karjatanud jumaliku punase karja omanik, ja Eurystheus otsustas, et need karjad meeldiksid talle.

The Geryoni veised kuigi neid valvas kahepealine koer Orthrus, kuid valvekoer sai Heraklese nuiaga kergesti surma, ja kui Geryon tuli oma karja päästma, löödi hiiglane noolega maha.

Hesperide õunad

Hera aed asus tuntud maailma ääres ja selles aias kasvas puu, mis andis kuldseid õunu. Hesperides nümfid hoolitsesid aia eest, kuid aeda kaitses ka Ladon, koletislik draakon.

Herakles suutis Ladonist jagu saada ja Hesperididest kõrvale hiilida, nii et kuldõunad oli lihtne ülesanne viia tagasi Tirünsi, kuigi Eurystheus ei saanud neid omale, sest jumalanna Athena hoolitses selle eest, et need tagastataks Hera aeda.

Cerberus

Kõiki üheteistkümnendat tööd, mida Herakles oli ette võtnud, oli peetud võimatuks, kuid kaheteistkümnenda tööga uskus Eurystheus tõesti, et ta oli leidnud ülesande, mis lõppeks Heraklese surmaga; sest Heraklesele anti nüüd ülesanne tuua kolmekujulist allilma valvekoera tagasi Tirünsi.

Nüüd öeldi üldiselt, et ükski surelik ei saa kunagi allmaailmast tagasi tulla, samas kui Cerberus ise olevat surmav, ja loomulikult tõi selline ülesanne tõenäoliselt kaasa Hadesi viha.

Herakles küsis aga jumalalt luba, enne kui Herakles võitles Cerberose alistuma. Kui Eurystheus nägi Heraklese koos Cerberosega, pagendati Herakles kohe Peloponnesoselt, millega Heraklese tööd lõppesid (ja muidugi vabastati Cerberos, et ta saaks tagasi allmaailma naasta).

Herakles ja Kerberos - Peter Paul Rubens (1577-1640) - PD-art-100

Heraklese tööde lõpp

Algselt öeldi, et Heraklesel oli kümme tööd, kuid seda laiendati 12-le, ja selle laiendamise selgitamiseks öeldi, et kuningas Eurystheus keeldus tunnustamast kahe töö edukat lõpetamist: Lernaeuse hüdra tapmist, sest Herakles oli saanud abi, ja Augeiuse tallide puhastamist, sest Herakles oli palunud tasu.

Kui kuningas Eurystheus nägi Heraklese naasvat koos Cerberusega, pagendas kuningas Heraklese viivitamatult muistsest Argolise piirkonnast, ja nii lõppes kuninga teenimise aeg.

Heraklesele juhtuvad veel mõned seiklused, sealhulgas veel mõned tööülesanded, kuid võrreldes kuningas Eurystheuse seatud ülesannetega peeti neid väiksemateks ülesanneteks, mida nimetati Parergaks. Kuningas Eurystheus elas jätkuvalt Heraklese hirmus ja isegi pärast kangelase surma jätkas kuningas Heraklese järeltulijate, Herakliidide, tagakiusamist, kuni lõpuks kuningas Eurystheus langes aastalvõitlus.

Vaata ka: Tähtkujud ja Kreeka mütoloogia Lehekülg 5

Nerk Pirtz

Nerk Pirtz on kirglik kirjanik ja uurija, kes on kreeka mütoloogia vastu sügavalt lummatud. Kreekas Ateenas sündinud ja üles kasvanud Nerki lapsepõlv oli täis lugusid jumalatest, kangelastest ja iidsetest legendidest. Nerki köitis juba noorest peale nende lugude jõud ja hiilgus ning see entusiasm kasvas aastatega aina tugevamaks.Pärast klassikaliste uuringute kraadi omandamist pühendus Nerk kreeka mütoloogia sügavuste uurimisele. Nende rahuldamatu uudishimu viis nad lugematutele otsingutele läbi iidsete tekstide, arheoloogiliste paikade ja ajalooliste ülestähenduste. Nerk reisis palju mööda Kreekat, seikledes kaugetesse nurkadesse, et paljastada unustatud müüte ja rääkimata lugusid.Nerki teadmised ei piirdu ainult Kreeka panteoniga; nad on süvenenud ka kreeka mütoloogia ja teiste iidsete tsivilisatsioonide vahelistesse seostesse. Nende põhjalik uurimine ja põhjalikud teadmised on andnud neile selle teema kohta ainulaadse vaatenurga, valgustades vähemtuntud aspekte ja heites tuntud lugudele uut valgust.Kogenud kirjanikuna soovib Nerk Pirtz jagada oma sügavat mõistmist ja armastust kreeka mütoloogia vastu ülemaailmse publikuga. Nad usuvad, et need iidsed lood ei ole pelgalt folkloor, vaid ajatud narratiivid, mis peegeldavad inimkonna igavesi võitlusi, soove ja unistusi. Oma ajaveebi Wiki Greek Mythology kaudu püüab Nerk lõhe ületadaantiikmaailma ja kaasaegse lugeja vahel, muutes müütilised valdkonnad kõigile kättesaadavaks.Nerk Pirtz pole mitte ainult viljakas kirjanik, vaid ka kütkestav jutuvestja. Nende narratiivid on detailiderohked, äratades elavalt jumalad, jumalannad ja kangelased ellu. Iga artikliga kutsub Nerk lugejaid erakordsele teekonnale, võimaldades neil sukelduda kreeka mütoloogia lummavasse maailma.Nerk Pirtzi ajaveeb Wiki Greek Mythology on väärtuslik allikas nii teadlastele, üliõpilastele kui ka entusiastidele, pakkudes põhjalikku ja usaldusväärset juhendit Kreeka jumalate põneva maailma kohta. Lisaks oma ajaveebile on Nerk kirjutanud ka mitmeid raamatuid, jagades oma teadmisi ja kirge trükitud kujul. Kas kirjutamise või avaliku esinemise kaudu, Nerk inspireerib, harib ja köidab publikut konkurentsitult kreeka mütoloogia teadmistega.