Jumal Thanatos Kreeka mütoloogias

Nerk Pirtz 04-08-2023
Nerk Pirtz

JUMAL THANATOS KREEKA MÜTOLOOGIAS

Surm ja surmajärgne elu olid Kreeka mütoloogias olulised teemad, mistõttu ei ole üllatav, et võimsale jumalale, Hadesile, anti valitsemine allmaailma ja surmajärgse elu üle.

Oli veel palju teisi kreeka jumalaid ja jumalannasid, keda seostati surmajärgse eluga, ja isegi surma ise kehastas Thanatos, kreeka surmajumal.

Thanatos Nyxi poeg

Thanatos oli kreeka ürgjumalanna Nyxi poeg, kusjuures Thanatose isa on mõnikord nimetatud kui Erebus , Kreeka pimeduse jumal.

Nyx ja Erebus olid üllatuslikult paljude "tumedate" jumaluste vanemad, ja teatavasti oli Thanatosel kaksikvend hüpnose, Kreeka unejumala näol. Teiste vendade hulka kuulusid aga ka sellised jumalad nagu Moirai, saatused, Keres, surmapatused, Nemesis, kättemaks, Geras, vanadus ja Eris, tüli.

Sleep and His Half Brother Death - John William Waterhouse (1849-1917) - PD-art-100

Thanatos surma jumal

Thanatosel oli kreeka mütoloogias psühhopompi roll, kes koos oma õdedega, moiraidega, oli otsustanud, et inimese elu on lõppenud. Thanatos hoolitses seejärel selle eest, et surnud sureliku vaim oleks turvaliselt viidud allmaailma ja Acheroni kaldale.

Seal saaks vaim ületada peale skiffi kohta Charon kui isik oli maetud õige matmisrituaali kohaselt.

Kuigi Thanatos oli tuntud kui Kreeka surmajumal, seostati teda eelkõige rahumeelse surmaga, samas kui need, kes kannatasid vägivaldset surma, olid pigem Kerese, Surma saatuse ja Hadesi koerte seltsis.

Vana-Kreekas kujutati Thanatost sageli kui tiibadega vanurit, kellel on mõõk käes või selle tupes. Seetõttu on ilmne, miks Thanatos on tänapäeval sageli seotud moodsama mütoloogia Grim Reaperiga.

Thanatos Kreeka mütoloogias

Thanatos oli Kreeka mütoloogias sageli mainitud jumal, kuid surmajumalaga on seotud eelkõige kolm peamist lugu.

Thanatos ja Sisyphos

Vaieldamatult kõige kuulsam Kreeka mütoloogiline lugu, milles Thanatos esineb, on Thanatose ja Sisyphose lugu.

Sisyphos oli Korintose kuningas, kuid ta oli Zeusi väga vihastanud, sest Sisyphosel oli kombeks avaldada oma kaasinimestele jumala saladusi.

Lõpuks väsis Zeus Sisyphosest ja otsustas, et teda tuleb karistada, ning Thanatos saadeti Sisyphos ahelates allmaailma viima. Sisyphos oli aga nutikas, ja kui Thanatos tuli teda kokku võtma, siis Sisyphos oli surma üle.

Sisyphos palus Thanatosel näidata talle, kuidas ahelad toimivad, ja kui Thanatos pani ahelad iseendale, jäi surmajumal lõksu ja Sisyphos keeldus teda muidugi vabastamast.

Kuna Thanatos oli ahelates, ei tulnud surm kellegi poolt ja Hades leidis, et tema kuningriiki ei saabu uusi elanikke ja Ares jälgis lahinguid, kus keegi ei surnud. Ares ise läks Korintosesse, et vabastada Thanatos ja selle käigus tapeti Sisyphos. Sisyphos oli just sellise juhtumi jaoks planeerinud ja oli oma naist eelnevalt hoiatanud, et ta ei võtaks ette riitusid, mida oodatakse kehalt aastalVana Kreeka.

Allilmas oli Sisyphos oma parimas kõnekeeles ja tal õnnestus veenda Persephonet, et ta peab naasma pinnapealsesse maailma, et ta saaks oma naist kiruda selle eest, et too ei ole teda korralikult maha matnud; ja Persephonet nõustus palvega.

Tagasi pinnal ei kavatsenud Sisyphos muidugi tagasi pöörduda, ja nii saadeti taas jumal teda tagasi võtma, kuigi seekord saadeti Thanatose asemel Hermes, ja peagi algas Sisyphose igavene karistus.

Thanatos ja Herakles

Sisyphos oli näidanud, et Thanatost on võimalik üle kavaldada, ja Herakles näitas, et ka surmajumalat on võimalik üle kavaldada.

Kuningas Admetos oli kunagi olnud nii Apollonile kui ka Heraklesele eri kordadel sõbralik võõrustaja. Apollon oli selle tulemusel saatust veennud, et Admetus saaks surma vältida, kui keegi vabatahtlikult tema asemel sureks.

Kui Thanatos tuli Admetose järele ettenähtud ajal, ootas kuningas, et üks tema vanematest vanematest oleks vabatahtlikuks osutunud, kuid kui kumbki seda ei teinud, tuli selle asemel vabatahtlikuks Admetose abikaasa Alkeesti. Admetos kahetses kohe Apolloni tehtud kokkulepet, sest ta ei tahtnud ilma oma naiseta elada. Herakles oli aga abiks.

Herakles sisenes Alkeesti mausoleumisse ja kohtus seal Thanatosega. Demi-jumal maadles jumalaga ja lõpuks võitis Herakles Thanatose üle, sundides surma vabastama Alkeesti; nii said Ademtos ja Alkeesti veel mõnda aega koos elada.

Vaata ka: Kangelane Pirithous Kreeka mütoloogias Herakles võitleb surmaga, et päästa Alkeesti - Frederic Leighton (1830-1896) - PD-art-100

Thanatos ja SArpedon

Thanatos on aga kõige sagedamini kujutatud Trooja sõja ajal toimunud sündmuse eest, sest võitluse ajal Sarpedon , Zeusi poeg, tapeti Trooja kaitsmisel.

Zeus oli oma poja surma üle nii ärritunud, et saatis Thanatose ja Hypnose lahinguväljale, et nad korjaksid surnukeha üles ja viiksid selle seejärel tagasi Sarpedoni kodumaale Lüükiasse.

Vaata ka: Deianira Kreeka mütoloogias
Uni ja surm, kes kannavad minema Lüükiast Sarpedoni Johann Heinrich Füssli (1741-1825) - PD-art-100

Nerk Pirtz

Nerk Pirtz on kirglik kirjanik ja uurija, kes on kreeka mütoloogia vastu sügavalt lummatud. Kreekas Ateenas sündinud ja üles kasvanud Nerki lapsepõlv oli täis lugusid jumalatest, kangelastest ja iidsetest legendidest. Nerki köitis juba noorest peale nende lugude jõud ja hiilgus ning see entusiasm kasvas aastatega aina tugevamaks.Pärast klassikaliste uuringute kraadi omandamist pühendus Nerk kreeka mütoloogia sügavuste uurimisele. Nende rahuldamatu uudishimu viis nad lugematutele otsingutele läbi iidsete tekstide, arheoloogiliste paikade ja ajalooliste ülestähenduste. Nerk reisis palju mööda Kreekat, seikledes kaugetesse nurkadesse, et paljastada unustatud müüte ja rääkimata lugusid.Nerki teadmised ei piirdu ainult Kreeka panteoniga; nad on süvenenud ka kreeka mütoloogia ja teiste iidsete tsivilisatsioonide vahelistesse seostesse. Nende põhjalik uurimine ja põhjalikud teadmised on andnud neile selle teema kohta ainulaadse vaatenurga, valgustades vähemtuntud aspekte ja heites tuntud lugudele uut valgust.Kogenud kirjanikuna soovib Nerk Pirtz jagada oma sügavat mõistmist ja armastust kreeka mütoloogia vastu ülemaailmse publikuga. Nad usuvad, et need iidsed lood ei ole pelgalt folkloor, vaid ajatud narratiivid, mis peegeldavad inimkonna igavesi võitlusi, soove ja unistusi. Oma ajaveebi Wiki Greek Mythology kaudu püüab Nerk lõhe ületadaantiikmaailma ja kaasaegse lugeja vahel, muutes müütilised valdkonnad kõigile kättesaadavaks.Nerk Pirtz pole mitte ainult viljakas kirjanik, vaid ka kütkestav jutuvestja. Nende narratiivid on detailiderohked, äratades elavalt jumalad, jumalannad ja kangelased ellu. Iga artikliga kutsub Nerk lugejaid erakordsele teekonnale, võimaldades neil sukelduda kreeka mütoloogia lummavasse maailma.Nerk Pirtzi ajaveeb Wiki Greek Mythology on väärtuslik allikas nii teadlastele, üliõpilastele kui ka entusiastidele, pakkudes põhjalikku ja usaldusväärset juhendit Kreeka jumalate põneva maailma kohta. Lisaks oma ajaveebile on Nerk kirjutanud ka mitmeid raamatuid, jagades oma teadmisi ja kirge trükitud kujul. Kas kirjutamise või avaliku esinemise kaudu, Nerk inspireerib, harib ja köidab publikut konkurentsitult kreeka mütoloogia teadmistega.