Sisukord
KUNINGAS EURYTOS KREEKA MÜTOLOOGIAS
Eurytos on Kreeka mütoloogias vähem tuntud kuningas, sest ta oli Oechalia valitseja, kuid Eurytos oli ka kuningas, kellega Kreeka kangelane Herakles kaks korda kokku puutus.Oechalia kuningas Eurytos
Eurytos olevat olnud Melaneuse ja Stratonike (või Oechalia) poeg, mis teeb temast isa kaudu Apolloni pojapoja. Eurytosel oli ka üks õde nimega Ambracia.
Melaneus rajas Oechalia kuningriigi maale, mille talle andis Aeolose poeg Perieres, kuid selle kuningriigi asukoha suhtes ei ole üksmeelt, sest Euboia, Messenia ja Tessaalia väidavad, et see kuningriik oli kunagi nende koduks.
Sellegipoolest päris Eurytos oma isalt Oechalia kuningriigi; Eurytos pärandas ka suure osavuse vibuga, nagu Apolloni pojapojalt oodata võis, ja Eurytos nimetati seega üheks oma aja suurimaks vibulaskjaks.
Eurytose lapsedEurytos abiellus naisega nimega Antioche (tuntud ka kui Antiope), kes oli tõenäoliselt kuningas Pülaose tütar. Antioche järgi sai Eurytosest mitme poja isa: Iphitus, Molion, Clytius ja Toxeus ning võimalik, et ka Deion ja Didaeon. Neist poegadest on Clytius ja Iphitus ilmselt kõige kuulsamad, sest neid on aeg-ajalt nimetatud kui Argonautid . |
Eurytosel oli ka üks ilus tütar, Iole Ja kui Eurytosele tuli aeg leida endale abikaasa, otsustas Oechalia kuningas, et ainult see, kes suudab teda ja tema poegi vibulaskmises võita, on tema käe vääriline.
Herakles ja Iole
Herakles tuleks Oechalia ja konkureeriks kauni Iole käe pärast. Mõned ütlevad, et tegelikult oli Eurytos see, kes oli Heraklesi välja õpetanud vibulaskja oskusi, kuigi mõned ütlevad ka, et koolitaja roll oli Rhadamanthys Mõlemal juhul olid Heraklese oskused suuremad kui Eurytose või mõne tema poja omad.
Eurytos otsustas siis oma lubadusest taganeda ja kuningas keelas Heraklesel Iolega abielluda. Eurytos oli mures oma tütre turvalisuse pärast koos Heraklesega, sest Herakles oli ju oma esimese naise, Megara, ja tema lapsed hullumeelsusesse sattudes tapnud.
See oli otsus, et Eurytose pojad, baar Iphitus Iphitus uskus, et antud lubadus tuleb täita.
Eurytose karja ja Iphitose surm
Vihane Herakles lahkus seejärel Oechaliast ja jõudis lõpuks Tirünsi. Heraklese lahkumine Oechaliast langes kokku kuningas Eurytose hinnatud karja ehk tamade kadumisega. Vaata ka: Koletised Kreeka mütoloogiasLoomulikult süüdistati Heraklest kariloomade varguses, kuid Iphitus ei uskunud, et Herakles oli varguse toime pannud, ja tõepoolest, suure tõenäosusega oli kariloomade varguse toime pannud Autolycus , Hermese vargapoeg. Iphitus jõudis Heraklesele Tirynsis järele, kuid selle asemel, et kangelast varguses süüdistada, palus Iphitus Heraklesel aidata teda karja otsimisel. Tundub aga, et Heraklese tabas järjekordne hullumeelsus või viha, sest Herakles viskas Iphitose Tirünsi müüridelt alla, tappes Eurytose poja. Iphitose mõrva eest käskis Delfi oraakel Heraklesel teenida Kuninganna Omphale Lüüdia aasta jooksul, mõned ütlevad, et Omphale saab Heraklese teiseks naiseks, ja oraakel käskis Heraklesel maksta hüvitist kuningas Eurytosele tema poja surma eest. Kuningas Eurytosele pakutud kompensatsioonist keelduti aga, ja nii oli Oechalia kuningas taas Heraklesele pahaseks saanud. Vaata ka: Sisyphos Kreeka mütoloogias |
Eurytose surm
Hiljem, ajal, mil Herakles oli abiellunud Deianira , otsustas kangelane, et ta kavatseb kätte maksta kuningas Eurytosele, ja nii marssis Herakles koos armeega väikese kuningriigi vastu.
Oechalia kaitse ei olnud Heraklesele vastane ja peagi oli linn pooljumalale langenud ning kuningas Eurytos ja tema pojad langesid Heraklese poolt mõõga alla.
Herakles pöördus seejärel tagasi, kuid ta ei olnud üksi, sest ta võttis Iole, kuningas Eurytose tütre ja naise, kes oli talle kunagi tõotatud, oma kaaslaseks. Deianira armukadedus, mida see tekitas, viis lõpuks Heraklese surmani.
Kuningas Eurytose teistsugune surm
Mõned ütlevad aga, et kuningas Eurytose tappis mitte Herakles, sest selle teo tegi kuninga vanaisa Apollon. Räägitakse, et Eurytos oli oma vibu kasutamise oskuse üle nii uhke, et kutsus Apollonit võistlusele. Kuningas Eurytose jultumus oli nii suur, et Apollon lõi ta maha.
Kui aga Herakles ei olnud see mees, kes Eurytose tappis, siis öeldi ka, et see oli Eurytose vibu, mille Iphitus andis Odysseusele enne Eurytose poja surma.
Mõned räägivad ka, et Kleitose ei tapnud Herakles, sest Eurytose poeg olevat surnud Heraklese käe läbi. Kuningas Aeetes Argo reisi ajal.