Pelopia Kreeka mütoloogias

Nerk Pirtz 04-08-2023
Nerk Pirtz

PELOPIA KREEKA MÜTOLOOGIAS

Pelopia oli Atreuse neetud suguvõsa naissoost liige, Tantalose järeltulija ja seega tõenäoliselt juba sünnist saati hukule määratud.

Pelopia Thyestese tütar Thyestes

Pelopia oli Thyestese tütar tundmatu naise poolt, seega oli ta Pelopsi lapselaps ja Pelopsi lapselapselaps. Tantalus . Pelopia olevat olnud kaks või kolm nimetut venda.

Pelopia isa Thyestes ja tema onu Atreus olid saadetud pagendusse oma osa eest oma kasuõe surmas. Nad leidsid uue kodu Mükeenes ja Pelopia jaoks läksid asjad paremuse poole, eriti kui Thyestesest sai Eurystheuse surma järel Mükeenes kuningaks.

Pelopia paguluses

Atreus aga usurpeerib peagi jumalate abiga trooni. Thyestes ja Pelopia pagendatakse Mükeenast, kuigi Pelopia võis veel Mükeenas olla tunnistajaks pidusöögile, kus tema vennad olid Thyestese jaoks pearooga, mida Thyestes sai süüa.

Pelopia ründas

Pelopia leiab varjupaiga Siküonis kuningas Thesprotose majas ja saab Athena templis privilegeeritud positsiooni. Mujal toimuvad sündmused avaldavad tema elule dramaatilist mõju.

Thyestes oli reisinud Delfiasse, et teada saada, kuidas ta saaks Atreusele kätte maksta, ja oraakel oli endisele kuningale öelnud, et kui tema tütar talle poja sünnitab, siis see poeg tapab Atreuse.

Thyestes sõidab Sicyoni ja seal kohtas ta Pelopia, kes peseb end pärast templis toimuvat ohvriannetust jões. Ta maskeerub. Ta maskeerub, Thyestes vägistab omaenda tütre, kuigi Pelopia suutis ründajalt mõõga ära võtta ja ära peita, et ta ühel päeval ründaja ära tunneks.

Vaata ka: Pandion I Kreeka mütoloogias Septembrikuu hommik - Paul Émile Chabas (1869-1937) - PD-art-100

Pelopia sünnitab poja

Thyestese vägistamine Pelopiaga tegi tõepoolest tema tütre rasedaks, kuid enne raseduse ilmnemist tuli Atreus ise Sicyoni. Atreus nägi Pelopiat ja kuigi onu ei tunnustanud vennatütart, otsustas Atreus teha Pelopiast oma uue naise. Nii naasis Pelopia taas Mükeenesse ja Pelopia sünnitas Atreuse "poja".

Pelopia müüdi mõned versioonid räägivad sellest, kuidas Mükeene uus kuninganna hülgas vastsündinud poja, häbenedes, et see sündis vägistamise tagajärjel. Kuid kuigi Aegisthos hüljati mäeküljel, päästis teda esmalt kitsetüdruk ja seejärel karjane. Karjane olevat seejärel hüljatud lapse Atreuse juurde viinud, kes kasvatas ta seejärel üles kui oma lapse.

Thyestes naaseb Mükeenesse

Lõpuks, pärast paljude aastate möödumist, avastati Thyestes Delfis Agamemnoni poolt ja Menelaos , kes saatis oma onu sunniviisiliselt tagasi Mükeenesse. Vangistatuna kambrisse, saatis Atreus seejärel oma "poja" Aegistose vangi tapma, kuid kui Aegistos oma mõõga lahti laskis, tundis Thüestes selle ära kui mõõga, mille ta oli aastaid tagasi kaotanud.

Vaata ka: Amyclas Kreeka mütoloogias

Kui Thüestes küsitles oma tulevast mõrvarit mõõga kohta, oli Aegistos sunnitud pöörduma oma ema Pelopia poole, et ta annaks üksikasjad. Kui Pelopia tundis vangi ära nii oma isa kui ka vägistaja, võttis Thüestese tütar oma pojalt mõõga ja pistis sellega end maha, sooritades enesetapu.

Pelopia poeg aga tappis Atreuse sama mõõgaga veidi hiljem; see kinnitas aastaid varem tehtud ettekuulutust.

Nerk Pirtz

Nerk Pirtz on kirglik kirjanik ja uurija, kes on kreeka mütoloogia vastu sügavalt lummatud. Kreekas Ateenas sündinud ja üles kasvanud Nerki lapsepõlv oli täis lugusid jumalatest, kangelastest ja iidsetest legendidest. Nerki köitis juba noorest peale nende lugude jõud ja hiilgus ning see entusiasm kasvas aastatega aina tugevamaks.Pärast klassikaliste uuringute kraadi omandamist pühendus Nerk kreeka mütoloogia sügavuste uurimisele. Nende rahuldamatu uudishimu viis nad lugematutele otsingutele läbi iidsete tekstide, arheoloogiliste paikade ja ajalooliste ülestähenduste. Nerk reisis palju mööda Kreekat, seikledes kaugetesse nurkadesse, et paljastada unustatud müüte ja rääkimata lugusid.Nerki teadmised ei piirdu ainult Kreeka panteoniga; nad on süvenenud ka kreeka mütoloogia ja teiste iidsete tsivilisatsioonide vahelistesse seostesse. Nende põhjalik uurimine ja põhjalikud teadmised on andnud neile selle teema kohta ainulaadse vaatenurga, valgustades vähemtuntud aspekte ja heites tuntud lugudele uut valgust.Kogenud kirjanikuna soovib Nerk Pirtz jagada oma sügavat mõistmist ja armastust kreeka mütoloogia vastu ülemaailmse publikuga. Nad usuvad, et need iidsed lood ei ole pelgalt folkloor, vaid ajatud narratiivid, mis peegeldavad inimkonna igavesi võitlusi, soove ja unistusi. Oma ajaveebi Wiki Greek Mythology kaudu püüab Nerk lõhe ületadaantiikmaailma ja kaasaegse lugeja vahel, muutes müütilised valdkonnad kõigile kättesaadavaks.Nerk Pirtz pole mitte ainult viljakas kirjanik, vaid ka kütkestav jutuvestja. Nende narratiivid on detailiderohked, äratades elavalt jumalad, jumalannad ja kangelased ellu. Iga artikliga kutsub Nerk lugejaid erakordsele teekonnale, võimaldades neil sukelduda kreeka mütoloogia lummavasse maailma.Nerk Pirtzi ajaveeb Wiki Greek Mythology on väärtuslik allikas nii teadlastele, üliõpilastele kui ka entusiastidele, pakkudes põhjalikku ja usaldusväärset juhendit Kreeka jumalate põneva maailma kohta. Lisaks oma ajaveebile on Nerk kirjutanud ka mitmeid raamatuid, jagades oma teadmisi ja kirge trükitud kujul. Kas kirjutamise või avaliku esinemise kaudu, Nerk inspireerib, harib ja köidab publikut konkurentsitult kreeka mütoloogia teadmistega.