Autolycus Kreeka mütoloogias

Nerk Pirtz 04-08-2023
Nerk Pirtz

AUTOLYCUS KREEKA MÜTOLOOGIAS

Autolycus oli Kreeka mütoloogias legendaarne varas ja mees, keda nimetati Kreeka kangelase Odysseuse vanaisaks.

Autolycus Hermese poeg

Daedalionil, Hesperose pojal, oli ilus tütar nimega Chione (tuntud ka kui Philonis), tütar, kellel oli palju kosilasi; võimalik, et isegi tuhat meest seisis tema abiellumiseks järjekorras. Ilu Chione kuigi ei meelitanud ainult surelikke mehi, sest ka jumalad Hermes ja Apollo ihaldasid teda.

Jumalapaar otsustas oma soovide järgi tegutseda, kuid kui Apollo otsustas oodata kuni õhtuni, siis Hermes ei oodanud ja sai Chione'ga oma tahtmise, hiljem magas ka Apollo Chione'ga. Selle tulemusena jäi Chione rasedaks kahe pojaga, Hermese poja Autolycus'ga ja Philammon , Apollo poeg.

Autolycus ja Philammon kaotasid aga peagi oma ema, sest Chione hooples oma üleolekuga Artemisest, sest teda ihaldasid nii paljud, ja vihane Artemis tappis Chione oma nooltega.

Autolycus meistervaras

Räägitakse, et Autolycus on pärinud oma isalt Hermeselt palju oskusi, sest Autolycus sai meistervargaks ja väga osavaks kavalaks. Hermes olevat andnud Autolycusile ka võime muuta oma välimust ja ka kõige, mida ta varastas, välimust, mis oli vargale väga kasulik võime.

Autolycus Parnassose mäel

Autolycus asus seejärel Parnassose mäele, kus ta leidis endale sobiva naise.

Autolycus'i naise kohta on esitatud erinevaid nimesid, sealhulgas Amphithea, Neaera ja Mesta, kuid igal juhul sai Autolycus'ist kahe tütre, Anticleia ja Polymede, isa.

Autolycus varas

Autolycus oleks siis tegelane, kes esineb mitme müüdi äärealal.

Kui Herakles oli vaidluses Eurytus , umbes Iolega abiellumise ajal kadus kuninga karjast mõned karjad ja Eurytos süüdistas varguses Heraklest, kuid tõenäoliselt oli karja varastanud Autolycus. Eurytose poeg Iphitus palus Heraklesel aidata karja otsimisel, kuid Autolycus oli oma jälgi liiga hästi varjanud.

Autolycus ja Sisyphos

Autolycus esineb ka teises loos kadunud karja kohta, sest Autolycus oli kuningas Sisyphose naaber ja kuna Autolycuse karja suurenes, siis ka selle Sisyphos Autolycus oli muutnud varastatud karja välimust ja seega ei saanud vargust tõestada.

Sisyphos oli aga sama kaval kui Autolycus, ja kuningas lõikas oma märki oma allesjäänud karja sõrgadesse, ning kui veel karja kaduma läks, leidis Sisyphos need hoolimata välimuse muutumisest Autolycuse karjas.

Vaata ka: Kalydoni jaht Kreeka mütoloogias

Kättemaksuks sai Sisyphos oma teed Autolycuse tütre Antikleega. Antiklee aga abiellus peagi pärast seda Kefalleni kuninga Laertega, ja nii tekkis vaidlus selle üle, kes on Antiklee poja Odysseuse isa, kas Laertes või Sisyphos?

Vaata ka: Kuningas Laomedon Kreeka mütoloogias

Autolycus ja Odysseus

Räägitakse aga, et just Autolycus oli see, kes andis Antikleia pojale nime Odysseus, sest Autolycus oli külastanud oma tütart ja Laertist Ithakal varsti pärast nende poja sündi.

Autolycus esineb ka noore Odysseuse loos, sest Laertes oli see, kes õpetas Odysseust jahikunstis, ja ühel päeval kohtas Odysseus metssea, mille tulemusel sai Odysseus armi, aga ka auhinnaks ühe surnud metssea.

Muud Autolycuse lapselapsed

Vergilius nimetab ka Aesimust Sisyphose pojaks ja Autolycose pojapojaks, mis teeks kreeka kangelase Sinon Odysseuse vennapoeg.

Samuti on mõnes allikas märgitud, et Iason oli Autolükose pojapoeg, kes sündis Autolükose tütre Polümede ja tema abikaasa Aesoni pojana.

Autolycus Argonaut

Argonautide nimekirjas leidub sageli Autolycus, kuigi on tõenäoline, et Argo pardal sõitnud Autolycus ei olnud mitte varasmeister, vaid samanimeline kangelane Tessaaliast.

See teisene Autolycus oli Heraklese kaaslane teistes seiklustes, ja kui Hermese poja Autolycuse kohta esitatud sugupuude järgi on Autolycus Iasoni vanaisa, siis tekib vanuseline lahknevus. Samuti oli see teisene Autolycus see, kes tõenäoliselt õpetas Heraklesele maadlust.

Nerk Pirtz

Nerk Pirtz on kirglik kirjanik ja uurija, kes on kreeka mütoloogia vastu sügavalt lummatud. Kreekas Ateenas sündinud ja üles kasvanud Nerki lapsepõlv oli täis lugusid jumalatest, kangelastest ja iidsetest legendidest. Nerki köitis juba noorest peale nende lugude jõud ja hiilgus ning see entusiasm kasvas aastatega aina tugevamaks.Pärast klassikaliste uuringute kraadi omandamist pühendus Nerk kreeka mütoloogia sügavuste uurimisele. Nende rahuldamatu uudishimu viis nad lugematutele otsingutele läbi iidsete tekstide, arheoloogiliste paikade ja ajalooliste ülestähenduste. Nerk reisis palju mööda Kreekat, seikledes kaugetesse nurkadesse, et paljastada unustatud müüte ja rääkimata lugusid.Nerki teadmised ei piirdu ainult Kreeka panteoniga; nad on süvenenud ka kreeka mütoloogia ja teiste iidsete tsivilisatsioonide vahelistesse seostesse. Nende põhjalik uurimine ja põhjalikud teadmised on andnud neile selle teema kohta ainulaadse vaatenurga, valgustades vähemtuntud aspekte ja heites tuntud lugudele uut valgust.Kogenud kirjanikuna soovib Nerk Pirtz jagada oma sügavat mõistmist ja armastust kreeka mütoloogia vastu ülemaailmse publikuga. Nad usuvad, et need iidsed lood ei ole pelgalt folkloor, vaid ajatud narratiivid, mis peegeldavad inimkonna igavesi võitlusi, soove ja unistusi. Oma ajaveebi Wiki Greek Mythology kaudu püüab Nerk lõhe ületadaantiikmaailma ja kaasaegse lugeja vahel, muutes müütilised valdkonnad kõigile kättesaadavaks.Nerk Pirtz pole mitte ainult viljakas kirjanik, vaid ka kütkestav jutuvestja. Nende narratiivid on detailiderohked, äratades elavalt jumalad, jumalannad ja kangelased ellu. Iga artikliga kutsub Nerk lugejaid erakordsele teekonnale, võimaldades neil sukelduda kreeka mütoloogia lummavasse maailma.Nerk Pirtzi ajaveeb Wiki Greek Mythology on väärtuslik allikas nii teadlastele, üliõpilastele kui ka entusiastidele, pakkudes põhjalikku ja usaldusväärset juhendit Kreeka jumalate põneva maailma kohta. Lisaks oma ajaveebile on Nerk kirjutanud ka mitmeid raamatuid, jagades oma teadmisi ja kirge trükitud kujul. Kas kirjutamise või avaliku esinemise kaudu, Nerk inspireerib, harib ja köidab publikut konkurentsitult kreeka mütoloogia teadmistega.