DAIDALOS KREEKA MÜTOLOOGIAS

Daidalose tegelane esineb ühes Kreeka mütoloogia kuulsaimas loos, sest just Daidalos valmistas oma pojale Ikarosele ja iseendale tiivad, et pääseda vangistusest.

Daidalos oli meistrimees, leiutaja ja arhitekt, keda oli õnnistanud kreeka jumalanna Athena.

võis olla Metion või Eupalamas (Metioni poeg) või tema ema, keda mõned nimetavad Erechtheuse tütre Meropeks.

Athena poolt õnnistatud Daidalos

Athena oli Ateena patroon ja omamoodi esivanem ehk Daidalos, ja jumalanna õnnistas oma järeltulijat tavalisest suuremate oskustega, ning täiskasvanueas oli Daidalos kõrgetasemeline arhitekt ja skulptor.

Eriti tähelepanuväärsed olid Daidalose kujud, sest Daidalos olevat olnud esimene skulptor, kes suutis skulptuure meisterdada loomuliku poosiga. Hiljem öeldi ka, et Daidalos suutis ehitada oma kujud mehhanismidega, mis võimaldasid neil liikuda, ja seega oli Daidalos esimene surelik, kes ehitas automaate.

Daedalose kuriteod

Daidalos hakkas teisi õpetama, et neist saaksid käsitöölised, kuid see viis tema langemisele, sest räägitakse, et Daidalos tappis ühe oma õpilastest. Mõrvatud õpilane nimetati kas Daidalose vennapojaks Taloseks või Perdiks, kes oli potentsiaalselt Daidalose teine vennapoeg. Daidalos olevat vihastunud, kui ta nägi ette, et tema enda õpilane ületab tema enda oskused. Tõepoolest, seeöeldi, et Perdic leiutas sae ja kompassi.

Nii visati Perdix ehk Talos Akropolise katuselt alla, kuigi kui see oli Perdix, kes visati, siis õpilane ei surnud, sest Athena muutis ta enne maapinnale kukkumist partorgiks.

Daidalos mõisteti süüdi Areopagil, kivikirstus, kus uuriti mõrvu, ja karistuseks pagendati Daidalos Ateenast välja.

Lapsena anti Asterionile vabadus kuningas Minose palees Knossoses, kuid kui ta vanemaks sai, muutus ta metsikumaks ja metsikumaks ning tema viibimine palees muutus ebaturvaliseks.

Kuningas Minos lasi Daidalosel luua Pasipeuse lapsele kinnipidamiskoha; nii kavandas ja ehitas Daidalos Minose palee alla labürindi. Labürint oli labürint, millel ei paistnud olevat algust ega lõppu, ja see oli nii keeruline, et pärast valmimist oli isegi Daidalosel raske sealt väljuda.

Labürindi sees toideti Minotaurost labürindi katuses olevate aukude kaudu, kusjuures tavaliseks toiduks olid inimohvrid. Need ohvrid olid noorukid ja neiud, keda Ateena ohverdas austusena; Ateena oli kuningas Minose armee poolt lüüa saanud.

Daidalos aitab Theseust

Ohverdused kestsid veel mitu aastat, enne kui Ateenast saabus üks viimane grupp noori, kelle hulgas oli ka Ateena vürst Theseus, ja kui Ariadne, kuningas Minose tütar, nägi teda, kui ta maabus, armus kreeka kangelasesse.

Theseus oli võtnud eesmärgiks lõpetada Ateena poolt Kreetale makstav austus, ja Ariadne otsustas teda tema püüdlustes aidata. Ariadne pöördus seetõttu Daidalose poole, et ta aitaks, sest muul viisil ei saanud Theseus turvaliselt labürindis liikuda. Daidalos andis Ariadnele kuldniidist kera, ja sidudes niidi ühe otsa sissepääsu külge, suutis Theseus naasta oma sissepääsupunkti, olles saanudtappis edukalt Minotaurija.

Theseus ja Ariadne lahkusid Kreetalt kiiresti pärast Minotaurose tapmist, kuid kuningas Minos mõistis, et paaril pidi olema Daidalose abi, ja nii pani kuningas Minos enne Kreetalt lahkumist oma tütre jälitamiseks Daidalose ja Daidalose poja lukku, Icarus , tornis, mille ukse juures on valvur, kes takistab põgenemist.

Kuningas Minos purjetas taas kord Kreetalt ja peatudes igas suuremas linnas, pakkus Minos preemiat, kuid mitte Daedalose tagasituleku eest, vaid auhinna näol sellele, kes suudab keerdunud merekarbi peene niidi läbi ajada. Kuningas Minos uskus, et keegi muu kui Daedalos ei suuda sellist ülesannet täita, ja seega, kui mõistatus lahendatakse, siis selgub käsitööline olemasolu.

Lõpuks jõudis kuningas Minos Sitsiilia saarele ja kuningas Kakalos, kes soovis Minoselt tasu ära võtta, esitas mõistatuse Daidalosele.

Daidalos lahendas probleemi kiiresti, sidus õhukese niidi sipelga külge ja ajendas siis hästi paigutatud mee abil ideed läbi merekarbi liikuma.

Kui Kokaalos esitas Minosele niidist merekarbi, paljastas ta tahtmatult, et Daidalos on tema majapidamises; ja kohe nõudis Minos oma sulase tagastamist.

Kuna võimas Kreeta laevastik oli tema kuningriigi lähedal ankrus, ei paistnud Kakalosel olevat muud valikut, kui nõustuda kuningas Minose nõudmistega. Kuningas Kakalose tütardel oli aga teine mõte, sest nad ei tahtnud kaotada meest, kes neile nii häid kingitusi tegi. Nii et samal ajal, kui kuningas Midas võttis vanni, tapsid Kakalose tütred Kreeta kuninga.

Kuna kuningas Midas oli surnud, ei olnud Daidalosel vaja Kreetale tagasi pöörduda ja üldiselt öeldakse, et ta elas oma elu saarel, luues seal palju imelisi skulptuure ja arhitektuurilisi objekte ning eksportides muid esemeid kogu antiikmaailma.