Briseis Kreeka mütoloogias

Nerk Pirtz 04-08-2023
Nerk Pirtz

BRISEIS KREEKA MÜTOLOOGIAS

Briseis oli naissoost tegelane, kes ilmus Kreeka mütoloogia lugudes Trooja sõja ajal. Briseisest sai kangelase Achilleuse kaaslane, kuid ta oli ka põhjus, miks Achilleus ja Agamemnon ilma enda süüta tülitsesid, mille tagajärjel Achaeus peaaegu kaotas sõja.

Vaata ka: Iobates Kreeka mütoloogias

Briseis Briseuse tütar

Kreeka mütoloogias on Briseis Briseuse tütar, kelle ema on tundmatu. Üldiselt öeldi, et Briseus , oli preester Lyrnessuse linnas

Briseis kasvas üles äärmiselt ilusaks, Lyrnessuse kõige kaunimaks neiuks, pikkade kuldsete juuste ja siniste silmadega, ning oli ehk loomulik, et Briseis abiellus Evenuse poja ja Lyrnessuse kuninga Mynesega.

Briiside koduks oli Lyrnessus, mis oli osa Dardaaniast, ja sellega liitusid suhteliselt väikeses piirkonnas Troaadi, mida Homeros nimetas Kiiliaks, linnad Kilikia Theobas, kus asus Andromache ja Krüsees, Krüseise kodu; iga linn ja sellega seotud naised mängivad Trooja sõja loos oma rolli.

Briseis vangistatud

Lyrnessuse linn oli Trooja sõja ajal Trooja liitlane ja selle tulemusena vallutas Achilleus selle.

Lyrnessose vallutamise ajal tapab Achilleus kuningas Mynese ja kolm Briseiseise venda ning võtab kauni Briseiseise sõjasaagiks, kuna Achilleus kavatses Briseiseise teha oma konkubiiniks.

Räägitakse, et kui Briseus sai teada, et tema tütre on võtnud akaalane kangelane, tegi ta enesetapu, pannes end üles.

Briseis, Achilleuse kontoripoeg

Briseis oli Lyrnessose langemisega kaotanud kõik, kuid isegi sõjasaagina pidi Achilleus teda hästi kohtlema ja tema sõber Patroklos Patrokloos lubas Briseisele, et Achilleus kavatseb pärast sõda teha temast enamat kui lihtsalt konkubiine, pakkudes talle, et ta teeb temast oma naise.

Sõda ei paistnud niipea lõppevat, ja nii jäi Briseis Achilleuse kontoriks, kuid teda koheldi hästi.

Agamemnon kaotab Chryseiseise

Nüüd, sarnasel ajal, langeb Krüseose (või Kilikaia Theeba) linn Agamemnonile ning ka tema võtab rüüstatud linnast aardeid ja sõjasaaki. Üks Agamemnoni sõjasaak oli kaunis Krüseis, Apollon Krüseose preestri tütar.

Krüsios püüdis Agamemnonilt oma tütre lunastada, kuid kui Agamemnon keeldus, sekkus Apollon oma preestri nimel ja katk levis akaelaste laagris. Nägija Calchas teatas nüüd, et Chryseis tuleb vabastada.

Agamemnon oli kaotanud oma konkubiini ja otsis nüüd asendajat ning uskus, et ainult Briseis on sobiv asendaja.

Eurybates ja Talthybios viivad Briseiseise Agamemmonile - Giovanni Battista Tiepolo (1696-1770) - PD-art-100

AGAMEMNON võtab Briseis'e

Agamemnon ähvardas Achilleust jõuga, kui Briseist talle ei anta, ja kuigi Achilleus nõustus vastumeelselt, võrdles ta nüüd Agamemnonit kui Pariis , sest Briseiseise vallutamine ei erinenud nii väga Helena vallutamisest, mille pärast kogu akaalaste armee oli Trooja poole tulnud.

Briseisil ei jäänud muud üle, kui minna Agamemnon , kuid ta oli väga ärritunud Achilleuse lahkumise pärast, kuid ka sellepärast, et Achilleus ei olnud teinud rohkem, et teda hoida.

Kui Achilleus oli Briseisest loobunud, tõmbas ta end ja oma armee lahinguväljalt tagasi.

Vaata ka: Kimeera Kreeka mütoloogias

Suurima akaalaste sõdalase kaotamine kujutas suuresti akaalaste väe tugevust ja troojalased kasutasid seda kiiresti ära. Nüüd seisid akaalased sõjas silmitsi kaotusega.

Agamemnon mõistis, et ilma Achilleuseta ei saa nad võita, ja pakkus nüüd Briseisi Peleuse pojale tagasi koos seitsmest linnast võetud aaretega.

Agamemnon lubas isegi Achilleusele, et Briseis ei ole Mükeene kuninga poolt puudutatud.

Briseis taastab Achilleuse - Peter Paul Rubens (1577-1640) - PD-art-100

Briseis VÄLJENDAB Patrokloose keha

Achilleus ei nõustunud Briseiseise tagasitulekuga kohe ja keeldus jätkuvalt võitlemast, kuigi oli nõus lubama Patroklosel ja tema meestel Achaeuse laevu kaitsta.

See aga osutus Patroklose jaoks surmavaks, sest Patroklose, kes oli ehitud Achilleuse soomusrüüs, tapeti Hector See surm ajendas Achilleust võitlema ja ta lõpetas nüüd oma vaenu Agamemnoniga ning võttis Briseiseise tagasi.

Briseis naasis Achilleuse telki, kuid esimene asi, mille ta nüüd leidis, oli Achilleuse sõbra Patrokloose surnukeha, kes oli alati olnud tema vastu nii lahke. Kui Achilleus lõpuks Patrokloose matustega nõustus, oli just Briseis see, kes aitas surnukeha ette valmistada.

Patrokloost leinav Briseis - Léon Cogniet (1794 - 1880) - PD-art-100

Briseisi saatus

Patroklose surmale järgnes aga peagi Achilleuse surm ja nüüd pidi Briseis suurt kurbust tundma. Briseis valmistas aga jälle Achilleuse surnukeha ette tema matusteks.

Briseis on Kreeka mütoloogia jutustustest seejärel peaaegu kadunud ja kuhu ta läks, on ebaselge. Briseist ei mainita kui Achilleuse poja Neoptolemose konkubiine, kuigi Andromache kindlasti on, ja ka Agamemnoni konkubiiniks ei saanud ta uuesti, sest Agamemnon naasis koju koos Cassandra võib-olla sai Briseis seega mõne teise, nimetu kangelase sõjasaagiks või ehk naasis ta koju Lyrnessosesse.

Nerk Pirtz

Nerk Pirtz on kirglik kirjanik ja uurija, kes on kreeka mütoloogia vastu sügavalt lummatud. Kreekas Ateenas sündinud ja üles kasvanud Nerki lapsepõlv oli täis lugusid jumalatest, kangelastest ja iidsetest legendidest. Nerki köitis juba noorest peale nende lugude jõud ja hiilgus ning see entusiasm kasvas aastatega aina tugevamaks.Pärast klassikaliste uuringute kraadi omandamist pühendus Nerk kreeka mütoloogia sügavuste uurimisele. Nende rahuldamatu uudishimu viis nad lugematutele otsingutele läbi iidsete tekstide, arheoloogiliste paikade ja ajalooliste ülestähenduste. Nerk reisis palju mööda Kreekat, seikledes kaugetesse nurkadesse, et paljastada unustatud müüte ja rääkimata lugusid.Nerki teadmised ei piirdu ainult Kreeka panteoniga; nad on süvenenud ka kreeka mütoloogia ja teiste iidsete tsivilisatsioonide vahelistesse seostesse. Nende põhjalik uurimine ja põhjalikud teadmised on andnud neile selle teema kohta ainulaadse vaatenurga, valgustades vähemtuntud aspekte ja heites tuntud lugudele uut valgust.Kogenud kirjanikuna soovib Nerk Pirtz jagada oma sügavat mõistmist ja armastust kreeka mütoloogia vastu ülemaailmse publikuga. Nad usuvad, et need iidsed lood ei ole pelgalt folkloor, vaid ajatud narratiivid, mis peegeldavad inimkonna igavesi võitlusi, soove ja unistusi. Oma ajaveebi Wiki Greek Mythology kaudu püüab Nerk lõhe ületadaantiikmaailma ja kaasaegse lugeja vahel, muutes müütilised valdkonnad kõigile kättesaadavaks.Nerk Pirtz pole mitte ainult viljakas kirjanik, vaid ka kütkestav jutuvestja. Nende narratiivid on detailiderohked, äratades elavalt jumalad, jumalannad ja kangelased ellu. Iga artikliga kutsub Nerk lugejaid erakordsele teekonnale, võimaldades neil sukelduda kreeka mütoloogia lummavasse maailma.Nerk Pirtzi ajaveeb Wiki Greek Mythology on väärtuslik allikas nii teadlastele, üliõpilastele kui ka entusiastidele, pakkudes põhjalikku ja usaldusväärset juhendit Kreeka jumalate põneva maailma kohta. Lisaks oma ajaveebile on Nerk kirjutanud ka mitmeid raamatuid, jagades oma teadmisi ja kirge trükitud kujul. Kas kirjutamise või avaliku esinemise kaudu, Nerk inspireerib, harib ja köidab publikut konkurentsitult kreeka mütoloogia teadmistega.