Tereus Kreeka mütoloogias

Nerk Pirtz 04-08-2023
Nerk Pirtz

TEREUS KREEKA MÜTOLOOGIAS

Tereus oli Kreeka mütoloogia kuulus kuningas, kes ei olnud aga kuulus mitte ühegi kangelastöö poolest, vaid oli tuntud oma julmuse poolest.

Tereus Arese poeg Tereus

Tereus sündis väljapaistvatest vanematest, sest Tereuse isa oli jumal Ares, ja kuigi tema ema ei ole üldiselt nimetatud, nimetavad mõned tema ema Bistoniseks, kes oli Bistonise järvega seotud naiadide nümf, mis asus Traakias. Tereusel arvatakse olevat olnud vend Dryas.

Ares andis oma pojale kuningriigi valitsemiseks, ja nii nimetati Tereus üheks antiikajast pärit kuningaks, kes valitses Daulise polis't iidses Fookises; kuigi teised nimetavad Tereust traakia kuningaks.

Tereus saab naise

Tereus tõuseb esile, kui Theobas, mida valitseb Labdacus ja Ateena, mida valitses Pandion I Pandion palus Tereuselt abi ja Tereus tõi välja armee, mis aitas ateenlastel sõda võita.

Liitmise kinnistamiseks andis Pandion seejärel Tereusele oma tütre, Procne , et saada Traakia kuningannaks. Procne'i poolt sai Tereus isaks pojale nimega Itys.

Abielu tundus kõigile õnnelikuna, kuid viie aasta pärast igatses Procne näha oma õde Philomelat.

Vaata ka: Naiad Daphne Kreeka mütoloogias

Tereus ja Philomela

Amazonase reklaam

Tereus sõitis Ateenasse, et saata Philomela tagasi Traakiasse oma õe juurde. Kui Tereus Philomelat nägi, hülgas mõistus Traakia kuninga, sest nüüd soovis ta olla koos oma naise õega. Tereus mõtles kiiresti välja loo Prokne surma kohta ja väitis, et ta tuli nüüd Philomela kätt paluma.

Tereuse lugu oli nii veenev, et Philomela ja Pandion nõustusid meeleldi.

Tereus ei saanud aga Philomelat oma paleesse tagasi tuua, kui tema naine oli seal, mistõttu laskis Tereus kõigepealt tappa Pandioni tütart saatnud ateenalased valvurid ja seejärel tegi ta Philomelaga oma õelad teod.

Nüüd seisis Tereus silmitsi probleemiga, kuidas oma tegusid saladuses hoida. Nii lõikas Tereus Philomelale keele välja, et ta ei saaks tema kuritegudest rääkida. Philomela oli siis tema ära.

Seejärel pöördus Tereus tagasi oma naise juurde ja teatas talle, et Philomela on surnud.

Vaata ka: Mürmidonid Kreeka mütoloogias

Tereus ja ettekuulutus

Tereus kuulis siis ettekuulutusest, mille kohaselt Itys tapetakse sugulase poolt. Tereus uskus kohe, et Dryas tapab oma poja, ja et seda ennetada, lasi Tereus Dryase tappa.

Ennustus pidi aga täituma, sest Procne avastas oma abikaasa kuriteod.

On kaks versiooni selle kohta, kuidas Procne sai teada, mida Tereus oli teinud. Üks räägib, et Tereus oli Philomela peitnud traakia kuninga Lynkeose kuningliku õukonna juurde. Lynkeose abikaasa Lathusa oli aga Procne sõber, mistõttu Lathusa saatis Philomela Procne'ile.

Alternatiivne versioon räägib, et Philomela tikkis oma saatuse gobelääni ja saatis selle oma õele, kui ta oli vangina Tereuse kuningriigi majas.

Tereuse bankett = Peter Paul Rubens (1577-1640) - PD-art-100

Tereuse ümberkujundamine

Kui Procne ja Philomela kokku said, kavandasid nad kättemaksu. Procne tappis seejärel tema ja Tereuse väikese poja Ityse ning serveeris seejärel kehaosad kuningale söögiks.

Seejärel põgenesid Prokne ja Philomela Tereuse paleest.

Tereus ajas neid kirvega käes taga, kuid olümpose jumalad, kes kõike toimuvat jälgisid, muutsid need kolm lindudeks. Tereus muutus hoopis metskitseks, Pronce ja Philomela aga peibutiks ja ööbikuks.

Tereuse müüdi kõige varasemates versioonides sai Procne'ist ööbik, Philomela aga peibutajaks, kuid hiljem muutis Ovidius seda vastupidiseks.

Nerk Pirtz

Nerk Pirtz on kirglik kirjanik ja uurija, kes on kreeka mütoloogia vastu sügavalt lummatud. Kreekas Ateenas sündinud ja üles kasvanud Nerki lapsepõlv oli täis lugusid jumalatest, kangelastest ja iidsetest legendidest. Nerki köitis juba noorest peale nende lugude jõud ja hiilgus ning see entusiasm kasvas aastatega aina tugevamaks.Pärast klassikaliste uuringute kraadi omandamist pühendus Nerk kreeka mütoloogia sügavuste uurimisele. Nende rahuldamatu uudishimu viis nad lugematutele otsingutele läbi iidsete tekstide, arheoloogiliste paikade ja ajalooliste ülestähenduste. Nerk reisis palju mööda Kreekat, seikledes kaugetesse nurkadesse, et paljastada unustatud müüte ja rääkimata lugusid.Nerki teadmised ei piirdu ainult Kreeka panteoniga; nad on süvenenud ka kreeka mütoloogia ja teiste iidsete tsivilisatsioonide vahelistesse seostesse. Nende põhjalik uurimine ja põhjalikud teadmised on andnud neile selle teema kohta ainulaadse vaatenurga, valgustades vähemtuntud aspekte ja heites tuntud lugudele uut valgust.Kogenud kirjanikuna soovib Nerk Pirtz jagada oma sügavat mõistmist ja armastust kreeka mütoloogia vastu ülemaailmse publikuga. Nad usuvad, et need iidsed lood ei ole pelgalt folkloor, vaid ajatud narratiivid, mis peegeldavad inimkonna igavesi võitlusi, soove ja unistusi. Oma ajaveebi Wiki Greek Mythology kaudu püüab Nerk lõhe ületadaantiikmaailma ja kaasaegse lugeja vahel, muutes müütilised valdkonnad kõigile kättesaadavaks.Nerk Pirtz pole mitte ainult viljakas kirjanik, vaid ka kütkestav jutuvestja. Nende narratiivid on detailiderohked, äratades elavalt jumalad, jumalannad ja kangelased ellu. Iga artikliga kutsub Nerk lugejaid erakordsele teekonnale, võimaldades neil sukelduda kreeka mütoloogia lummavasse maailma.Nerk Pirtzi ajaveeb Wiki Greek Mythology on väärtuslik allikas nii teadlastele, üliõpilastele kui ka entusiastidele, pakkudes põhjalikku ja usaldusväärset juhendit Kreeka jumalate põneva maailma kohta. Lisaks oma ajaveebile on Nerk kirjutanud ka mitmeid raamatuid, jagades oma teadmisi ja kirge trükitud kujul. Kas kirjutamise või avaliku esinemise kaudu, Nerk inspireerib, harib ja köidab publikut konkurentsitult kreeka mütoloogia teadmistega.