Kuningas Nisus Kreeka mütoloogias

Nerk Pirtz 04-08-2023
Nerk Pirtz

KUNINGAS NISUS KREEKA MÜTOLOOGIAS

Nisus oli Kreeka mütoloogias Megara kuningas; Megara oli iidne linn Korintose kirdepiirist ja ajalooliselt üks neljast Attika linnaosast.

Nisus Kuningas Pandion II poeg

Nisus oli üks neljast pojast. Pandion II Ateenast, mistõttu Nisus on Aegeuse, Pallase ja Lükose ning tõenäoliselt ühe nimetu õe vend. Nisus ja tema õed-vennad ei sündinud siiski Ateenas, sest nende isa oli sunnitud pagendusse, kui Ateena trooni vallutasid Pandioni venna Metioni pojad.

Pandion oli leidnud varjupaiga Megaras, kus kuningas Pylas oli pagulase vastu võtnud, ja Pylia, Pylase tütar Pylia oli abiellunud Ateena õigustatud valitsejaga. Pylia sünnitas Pandionile Megaras lapsi.

Pandionist sai tegelikult Megara kuningas, sest Pylas jättis oma kuningriigi maha, kui ta läks vabatahtlikult pagendusse pärast peretüli ja nimetas Pandioni oma järeltulijaks, kuigi Pylasel oli poeg, Sciron , kes oli abiellunud Pandioni tütrega.

Nisus läheb sõtta ja saab kuningriigi

Kui Nisus, Aegeus, Pallas ja Lükos said täisealiseks, otsustasid nad Ateena trooni tagasi saada ja läksid edukalt sõdima Metioni poegadega.

Pärast sõda Aegeus , kui Pandion II vanim poeg sai Ateena kuningaks, kuigi Attika valitsemine olevat jagatud vendade vahel. Nii sai Aegeus Ateena, Lycus Euboia kuningaks, Pallas sai Ateena lõunapoolsete alade valitsejaks ja Nisus sai uueks Megara kuningaks.

Vaata ka: Enarete Kreeka mütoloogias

Megara troonipärimus ei olnud siiski täiesti ilma vahejuhtumiteta, sest Pallase poeg Sciron vaidlustas troonipärimuse; kuigi oraakel ehk Kuningas Aeacus Aegina, otsustas, et Nisus on õiguspärane kuningas, ja Skiron sai Megarani sõjaväe ülemaks.

Nisus ja Habrote

Megaras abiellus Nisus Habrote'ga, kes oli Boeotia kuningriigi Onchestose printsess ja Onchestose ehk Poseidoni poja Megareose õde.

Habrote sünnitas Nisusele kolm tütart: Eurynome, kellest hiljem sai ema Bellerophon , Iphinoe, kes abiellub Megareusega, ja Scylla, Nisuse hukkumise põhjus.

Kuningas Nisus ja Scylla reetmine

Ajal, mil Nisus oli Megara kuningas, olid Ateena ja Kreeta kuningriigid omavahelises vaidluses, sest Kreeta kuninga Minose poeg Androgeus oli Ateenas viibides surnud ja kuningas Minos oli seetõttu sõdima läinud.

Ateena liitlasena seisis Megara Minose ja Ateena vahel, mistõttu Kreeta väed piirasid Megarat. Vaatamata sellele, et Nisus oli sündinud surelikuna, oli ta kaitstud kahju eest, sest tema peas oli maagiline lilla juuksepael, ja seetõttu korraldas Nisus edukalt Megara kaitsmist.

Nisus oleks reetnud omaenda tütar Scylla. Mõned räägivad, et Scylla oli armunud Kuningas Minos , ja mõned räägivad, et Minos oli altkäemaksu andnud Scylla; mõlemal juhul lõikas Scylla lilla luku maha, mille tagajärjel Nisus suri. Selle asemel, et surra, muutus Nisus aga pigem kaljukotkaks.

Vaata ka: Lernae'i hüdra Kreeka mütoloogias

Reetmine Scylla ei aidanud talle aga midagi, sest Minos lükkas ta tagasi ja Scylla uppus, kui ta Kreeta laevastiku järel ujus. Seejärel muutus Scylla väikeseks merelinnuks ja seejärel Nisus, nagu kalakotkas, ajas merelinnu taga.

Detail: Scylla ja Nisus. Scylla lõikab oma isa purpurseid juukseid. Nicolas-André Monsiau (1754-1837) joonistus - PD-life-70

Kuningas Nisus Järgnes Megareusele

Megara kuningaks sai Nisose asemel Megareus, kes oli tema õemees ja vennapoeg. Megareus oli Nisose abistamiseks tulnud koos sõjaväega Onchestosest, kuid saabus tõenäoliselt liiga hilja.

Nerk Pirtz

Nerk Pirtz on kirglik kirjanik ja uurija, kes on kreeka mütoloogia vastu sügavalt lummatud. Kreekas Ateenas sündinud ja üles kasvanud Nerki lapsepõlv oli täis lugusid jumalatest, kangelastest ja iidsetest legendidest. Nerki köitis juba noorest peale nende lugude jõud ja hiilgus ning see entusiasm kasvas aastatega aina tugevamaks.Pärast klassikaliste uuringute kraadi omandamist pühendus Nerk kreeka mütoloogia sügavuste uurimisele. Nende rahuldamatu uudishimu viis nad lugematutele otsingutele läbi iidsete tekstide, arheoloogiliste paikade ja ajalooliste ülestähenduste. Nerk reisis palju mööda Kreekat, seikledes kaugetesse nurkadesse, et paljastada unustatud müüte ja rääkimata lugusid.Nerki teadmised ei piirdu ainult Kreeka panteoniga; nad on süvenenud ka kreeka mütoloogia ja teiste iidsete tsivilisatsioonide vahelistesse seostesse. Nende põhjalik uurimine ja põhjalikud teadmised on andnud neile selle teema kohta ainulaadse vaatenurga, valgustades vähemtuntud aspekte ja heites tuntud lugudele uut valgust.Kogenud kirjanikuna soovib Nerk Pirtz jagada oma sügavat mõistmist ja armastust kreeka mütoloogia vastu ülemaailmse publikuga. Nad usuvad, et need iidsed lood ei ole pelgalt folkloor, vaid ajatud narratiivid, mis peegeldavad inimkonna igavesi võitlusi, soove ja unistusi. Oma ajaveebi Wiki Greek Mythology kaudu püüab Nerk lõhe ületadaantiikmaailma ja kaasaegse lugeja vahel, muutes müütilised valdkonnad kõigile kättesaadavaks.Nerk Pirtz pole mitte ainult viljakas kirjanik, vaid ka kütkestav jutuvestja. Nende narratiivid on detailiderohked, äratades elavalt jumalad, jumalannad ja kangelased ellu. Iga artikliga kutsub Nerk lugejaid erakordsele teekonnale, võimaldades neil sukelduda kreeka mütoloogia lummavasse maailma.Nerk Pirtzi ajaveeb Wiki Greek Mythology on väärtuslik allikas nii teadlastele, üliõpilastele kui ka entusiastidele, pakkudes põhjalikku ja usaldusväärset juhendit Kreeka jumalate põneva maailma kohta. Lisaks oma ajaveebile on Nerk kirjutanud ka mitmeid raamatuid, jagades oma teadmisi ja kirge trükitud kujul. Kas kirjutamise või avaliku esinemise kaudu, Nerk inspireerib, harib ja köidab publikut konkurentsitult kreeka mütoloogia teadmistega.