Laestrygoniad Kreeka mütoloogias

Nerk Pirtz 04-08-2023
Nerk Pirtz

LAESTRYGONLASED KREEKA MÜTOLOOGIAS

Laestrygoniidid olid hiiglaste hõim, kellest räägitakse Kreeka mütoloogia säilinud allikates; eelkõige on Laestrygoniidid kuulsad oma esinemise tõttu Homerose Odüsseias.

Laestrygoni maa

Laestrygonlasi peeti järeltulijateks Gaia (Maa) ja Poseidon, kes pärinesid ühest jumalate pojast, Laestrygonist.

Vaata ka: Leda Kreeka mütoloogias

Homeros räägib, et nende maa nimi oli Lamos, mille pealinnaks oli Telepylos. Homerose kirjelduse kohaselt asus Laestrygoni maa kaugel põhjas, sest see oli väidetavalt maa, kus koidik saabus vahetult pärast päikeseloojangut. Vaatamata sellele kirjeldusele paigutavad hilisemad kirjanikud Laestrygoni maa Sitsiilia kohale.

Vaata ka: Krookus Kreeka mütoloogias

Odysseus ja Laestrygonlased

Odysseus oli lahkunud Trooja lahinguväljalt oma kaheteistkümne laevaga tervena ja abiga Aeolus Tema enda meeste ahnuse tõttu oli Odysseus aga sattunud õnnetusse ja tema laevad olid tagasi Aeolose kuningriiki lennutatud.

Kuna Aeoluselt ei olnud enam abi, olid Odysseuse mehed kuus päeva ja ööd sõudnud, kuni nad jõudsid maale.

Looduslik sadam, hobuserauakujuline ankrupaik, mida ümbritsesid kaljud, osutus teretulnud puhkepaigaks ja üksteist Odysseuse kaheteistkümnest laevast ankrus seal. Odysseus aga hoidis oma laeva väljaspool looduslikku sadamat, kusjuures võib-olla oli Odysseusel mingi eelaimus.

Kuna Odysseus ei teadnud, kus nad olid ja kellega nad tõenäoliselt kohtuvad, saatis ta kolm oma meest maad luurama.

Seinamaal Odüsseia maastikest, Musei Vaticani, Biblioteca Apostolica, Città del Vaticano, Rooma.

Need skaudid jõudsid vankeriteed pidi Telephylosse; kohtudes normi ületava kõrgusega tüdrukuga, suunati kolm meest Laestrygoni kuninga Antifatiuse paleesse.

Teadmata ikka veel, mis tüüpi inimesed Laestrygoniad on, sisenesid skaudid paleesse. Kohtudes Antifatiuse naisega, teadsid mehed siis, et nad on hiiglaste seltskonnas, ja kui Antifatius sisenes oma paleesse ja haaras ühe meestest üles ning sõi ta ära, teadsid kaks ellujäänud, et nad on hiiglaslike kannibalide maal.

Odysseuse luuregrupi kaks ellujäänud liiget jooksid tagasi laevadele, et hoiatada oma kaaslasi, kuid samal ajal oli Antifates oma rahvast tegutsema kutsumas.

Nii juhtuski, et kui luurajad laevadele tagasi pöördusid, olid sadamat ümbritsevad kaljud täis Laestrygonijaid. Hiiglased viskasid alla kaljusid, mis purustasid laevad ja jätsid paisatud mehed kergeks sihtmärgiks, mida hiiglased järgmiseks toiduks üles korjasid.

Ainult Odysseuse laev oli sadamast väljas ja esimese ohumärgi korral lõigati ankrutrossid läbi ning tema ellujäänud mehed haarasid sõude.

Nii jõudis Odysseus Laestrygoni maale kaheteistkümne laevaga, kuid lahkus ainult ühe laevaga.

Nerk Pirtz

Nerk Pirtz on kirglik kirjanik ja uurija, kes on kreeka mütoloogia vastu sügavalt lummatud. Kreekas Ateenas sündinud ja üles kasvanud Nerki lapsepõlv oli täis lugusid jumalatest, kangelastest ja iidsetest legendidest. Nerki köitis juba noorest peale nende lugude jõud ja hiilgus ning see entusiasm kasvas aastatega aina tugevamaks.Pärast klassikaliste uuringute kraadi omandamist pühendus Nerk kreeka mütoloogia sügavuste uurimisele. Nende rahuldamatu uudishimu viis nad lugematutele otsingutele läbi iidsete tekstide, arheoloogiliste paikade ja ajalooliste ülestähenduste. Nerk reisis palju mööda Kreekat, seikledes kaugetesse nurkadesse, et paljastada unustatud müüte ja rääkimata lugusid.Nerki teadmised ei piirdu ainult Kreeka panteoniga; nad on süvenenud ka kreeka mütoloogia ja teiste iidsete tsivilisatsioonide vahelistesse seostesse. Nende põhjalik uurimine ja põhjalikud teadmised on andnud neile selle teema kohta ainulaadse vaatenurga, valgustades vähemtuntud aspekte ja heites tuntud lugudele uut valgust.Kogenud kirjanikuna soovib Nerk Pirtz jagada oma sügavat mõistmist ja armastust kreeka mütoloogia vastu ülemaailmse publikuga. Nad usuvad, et need iidsed lood ei ole pelgalt folkloor, vaid ajatud narratiivid, mis peegeldavad inimkonna igavesi võitlusi, soove ja unistusi. Oma ajaveebi Wiki Greek Mythology kaudu püüab Nerk lõhe ületadaantiikmaailma ja kaasaegse lugeja vahel, muutes müütilised valdkonnad kõigile kättesaadavaks.Nerk Pirtz pole mitte ainult viljakas kirjanik, vaid ka kütkestav jutuvestja. Nende narratiivid on detailiderohked, äratades elavalt jumalad, jumalannad ja kangelased ellu. Iga artikliga kutsub Nerk lugejaid erakordsele teekonnale, võimaldades neil sukelduda kreeka mütoloogia lummavasse maailma.Nerk Pirtzi ajaveeb Wiki Greek Mythology on väärtuslik allikas nii teadlastele, üliõpilastele kui ka entusiastidele, pakkudes põhjalikku ja usaldusväärset juhendit Kreeka jumalate põneva maailma kohta. Lisaks oma ajaveebile on Nerk kirjutanud ka mitmeid raamatuid, jagades oma teadmisi ja kirge trükitud kujul. Kas kirjutamise või avaliku esinemise kaudu, Nerk inspireerib, harib ja köidab publikut konkurentsitult kreeka mütoloogia teadmistega.