Kuningas Perses Kreeka mütoloogias

Nerk Pirtz 04-08-2023
Nerk Pirtz

KUNINGAS PERSES KREEKA MÜTOLOOGIAS

Kreeka mütoloogias oli Perses ühe müütilise kuninga nimi, kuigi oli ka eraldi Perses, kes oli titaanijumal. Kuningas Perses on väike tegelane Aeetose ja Medeia lugudes.

Perses Heliose poeg

Perses oli päikesejumala poeg Helios ja Okeaniidide Perseis, mis teeb temast Aeetese, Circe ja Pasiphae venna.

Perses on neljast õest-vennast kõige vähem tuntud, sest Aeetes on kuulus kui Kolhise kuningas Argonautide seikluste ajal; Circe oli kuulus nõid, nagu ka Pasiphae , kes juhtus olema ka Kreeta kuninga Minose abikaasa.

Perses Tauruse kuninga Chersonese kuningas

Perses ise oli kuningas, sest kreeka mütoloogias räägitakse, et Perses oli algselt Tauria Kersonese kuningas; piirkond, mida tänapäeval peetakse Krimmi poolsaareks.

Perses ja Colchis

Perses ei ole aga kuulus mitte Tauri-Kersonese kuningana, vaid oma hilisema Kolhise trooni hõivamise tõttu.

Kolhist oli mitu aastat valitsenud Persese vend Aeetes Aeetes elas hirmus, et ta kaotab oma kuningriigi, sest talle oli ennustatud, et see juhtub, kui Kuldne Vill kunagi Kolhisist lahkub. Loomulikult lahkus Kuldne Vill, kui selle võtsid Iason ja argonautid Aeetese tütre Medeia abiga.

Perses haaras Kolhise trooni Aeetese käest; mõned räägivad, et see oli lihtne sündmus, mille käigus Perses viskas oma venna vangikongi, samas kui teised räägivad, et Heliose poegade vahel toimus täielik kodusõda.

Vaata ka: Tethys Kreeka mütoloogias

Perses ja Medeia

Lõpuks pöördusid Medeia ja tema poeg Medus Kolhisesse tagasi, sest Kreekas ei olnud enam ühtegi kohta, kuhu Medeia oleks saanud turvaliselt minna.

Kõige lihtsamas versioonis on see lugu Medea lihtsalt tappis oma onu ja taastas oma isa troonile, teised räägivad Persese veidi keerulisemast lõpust.

Selles versioonis saabusid Medeia ja Medus Kolhisesse eraldi. Medus saabus esimesena, kuid Perses tundis ta ära kui Aeetese järeltulija ja kuna Perses oli hoiatanud teda vendade veresugulusest tulenevate ohtude eest, lasi Medus visata Meduse vangikongi, mis asus Aeetese vangikongi lähedal. Medus, mõistes ohtu, milles ta on, püüdis Persest veenda, et ta ei ole Medus, vaid hoopis Hippotes, kes onKorintose prints.

Medeia pöördus seejärel Kolhisesse tagasi, kuid Perses ei tundnud oma vennatütart ära ja Medeia suutis kuningat veenda, et ta on tegelikult Artemise preestrinna ja seega keegi, keda tuleb austada.

Medeia ei teadnud sel ajal, et Medus on vanglas, kuid kuuldes, et Hippotes on seal, oli ta mures, et Hippotes on Kolhises, et teda tappa, sest ta oli tapnud Hippotese isa.

Hippotes anti üle Medeiale, et too temaga hakkama saaks, kuid Medeia tundis muidugi ära oma poja, ja vabastatud Medeiale anti mõõk, millega ta seejärel tappis Persese. Aeetes sai seega vabaks ja sai oma trooni tagasi nüüdseks surnud Perseselt.

Vaata ka: Kreeka mütoloogia A-Z G

Perses ja Hecate

Aeg-ajalt on öeldud, et jumalanna Hekate oli Persese tütar, kuigi üldisemalt öeldakse, et Hekate oli titaan Persese tütar. Segadusttekitavalt oli Hekate aga Kolhises üks peamisi kummardajaid ja räägitakse, et Medeia oli üks tema preestrannadest linnas.

Nerk Pirtz

Nerk Pirtz on kirglik kirjanik ja uurija, kes on kreeka mütoloogia vastu sügavalt lummatud. Kreekas Ateenas sündinud ja üles kasvanud Nerki lapsepõlv oli täis lugusid jumalatest, kangelastest ja iidsetest legendidest. Nerki köitis juba noorest peale nende lugude jõud ja hiilgus ning see entusiasm kasvas aastatega aina tugevamaks.Pärast klassikaliste uuringute kraadi omandamist pühendus Nerk kreeka mütoloogia sügavuste uurimisele. Nende rahuldamatu uudishimu viis nad lugematutele otsingutele läbi iidsete tekstide, arheoloogiliste paikade ja ajalooliste ülestähenduste. Nerk reisis palju mööda Kreekat, seikledes kaugetesse nurkadesse, et paljastada unustatud müüte ja rääkimata lugusid.Nerki teadmised ei piirdu ainult Kreeka panteoniga; nad on süvenenud ka kreeka mütoloogia ja teiste iidsete tsivilisatsioonide vahelistesse seostesse. Nende põhjalik uurimine ja põhjalikud teadmised on andnud neile selle teema kohta ainulaadse vaatenurga, valgustades vähemtuntud aspekte ja heites tuntud lugudele uut valgust.Kogenud kirjanikuna soovib Nerk Pirtz jagada oma sügavat mõistmist ja armastust kreeka mütoloogia vastu ülemaailmse publikuga. Nad usuvad, et need iidsed lood ei ole pelgalt folkloor, vaid ajatud narratiivid, mis peegeldavad inimkonna igavesi võitlusi, soove ja unistusi. Oma ajaveebi Wiki Greek Mythology kaudu püüab Nerk lõhe ületadaantiikmaailma ja kaasaegse lugeja vahel, muutes müütilised valdkonnad kõigile kättesaadavaks.Nerk Pirtz pole mitte ainult viljakas kirjanik, vaid ka kütkestav jutuvestja. Nende narratiivid on detailiderohked, äratades elavalt jumalad, jumalannad ja kangelased ellu. Iga artikliga kutsub Nerk lugejaid erakordsele teekonnale, võimaldades neil sukelduda kreeka mütoloogia lummavasse maailma.Nerk Pirtzi ajaveeb Wiki Greek Mythology on väärtuslik allikas nii teadlastele, üliõpilastele kui ka entusiastidele, pakkudes põhjalikku ja usaldusväärset juhendit Kreeka jumalate põneva maailma kohta. Lisaks oma ajaveebile on Nerk kirjutanud ka mitmeid raamatuid, jagades oma teadmisi ja kirge trükitud kujul. Kas kirjutamise või avaliku esinemise kaudu, Nerk inspireerib, harib ja köidab publikut konkurentsitult kreeka mütoloogia teadmistega.