Acrisius Kreeka mütoloogias

Nerk Pirtz 04-08-2023
Nerk Pirtz

KUNINGAS AKRISIUS KREEKA MÜTOLOOGIAS

Akrisius oli Kreeka mütoloogias legendaarne Argose kuningas; Akrisius oli Abase poeg, kuid kuulsamalt oli ta ka Perseuse vanaisa.

Acrisiuse sündi

Acrisius sündis Argosel ja oli Argose kuninga Abase ja tema naise Aglaea (tuntud ka kui Ocaleia) poeg. See suguvõsa teeb Acrisiusest kuulsalt Acrisiuse lapselapse, kes oli pärit Danaus , kuningas, kes oli Liibüast Argosesse emigreerunud.

Acrisiusel oli ka kaksikvend, Proetus.

Acrisiuse vaidlus Proetusega

Paljud allikad räägivad, et Acrisiuse ja Proetose vaheline vaidlus algas juba emaüsas, kuigi suur tüli nende kahe vahel algas palju aastaid hiljem.

Abase surma järel olevat mõned öelnud, et Proetus sai Argose kuningaks ja valitses kuningriiki tõepoolest mitu aastat, võib-olla koguni 17 aastat. Acrisius aga, kes oli oma saatuse üle õnnetu, korraldas oma venna vastu ülestõusu, mille tulemusel Proetus kukutati ja saadeti pagendusse.

Vaata ka: Ateena kuningas Erichthonius

Teise võimalusena oli Argose troonile tõusnud Acrisius ja Acrisius pagendas Proetose, et tema vend ei saaks troonile ohtlikuks.

Acrisius ja Proetus sõjas

Mõlemal juhul sattus Proetus Lüükiasse, kus ta abiellus kuningas Iobatesi tütre Stheneboega. Iobates aitas seejärel oma vennal tagasi saada või saada seda, mida peeti tema sünnipäraseks õiguseks.

Argose vägede ja Lüükia vägede vahel puhkes sõda, kuid sõja venimisel ei suutnud ei Acrisius ega Proetus saavutada mingit ülekaalu.

Sõja lõpetamiseks otsustati lõpuks, et Argose kuningriik jagatakse nende kahe vahel; nii pidi Akrisius valitsema Argose linnast Lääne-Argolist, samas kui Proetose kuningaks sai teine pool, mis valitses Tirünsist.

Acrisius Danae isa

Akrisius abiellub kuninga Lakedaimoni tütre Eurydike'iga ja sellest suhtest sünnib üks ilus tütar, Danae .

Aastate möödudes hakkas Acrisius üha enam muretsema selle pärast, et tal ei olnud meessoost pärijat, kellele Argose trooni edasi anda, ning aja jooksul pidas Acrisius nõu Delfi oraakliga, et leida pärija.

Pythia poolt talle antud uudis ei olnud siiski see, mida ta lootis, sest oraakel andis Argose kuningale hoiatuse, et Danae poeg tapab ta lõpuks.

Danae'l ei olnud sel ajal poega ja kuna nüüd on Acrisius rohkem mures omaenda surma kui pärija puudumise pärast, otsustab ta takistada Danae'l lapse saamist. Selleks ehitab Acrisius pronksist torni.

Acrisius Perseuse vanaisa

Pronksist torni jalamil on üks uks, mida valvatakse päeval ja öösel, ja selle tipus on printsessile sobiv ruum, kus Danae on tegelikult vangina.

Meestel ei ole lubatud torni siseneda ja torni pronksist olemus tagab ka selle, et selle seintele ei saa ronida.

Nüüd usub Acrisius, et ta on taganud, et tema tütar ei saa rasestuda, kuid lõpuks tagab see vaid selle, et Danae jääb tõepoolest rasedaks.

Sest Olümpose mäel jälgib ta kummalise pronksist torni ehitamist ja laskub Argosesse, et seda uurida.

Zeus on juba teadlik Danae ilust ja jumal tuleb Danae juurde kuldse vihma näol, mis langeb läbi torni katuse, ning selle tulemusena jääb Akrisiuse tütar rasestuma Zeusi pojaga, kes saab nimeks Perseus.

Danae (The Tower of Brass) - Sir Edward Burne-Jones (1833-1898) - PD-art-100

Acrisius jätab oma tütre ja pojapoja maha

Kui Danae lõpuks poja sünnitab, on Akrisius dilemma, sest ta ei saa poega tappa, sest ilmselgelt on tema pojapoeg jumala poeg, sest ainult jumal oleks saanud Danae'i rasestada, kuid ta ei saa ka riskida Perseuse hoidmisega, sest see tooks kaasa tema enda surma.

Akrisius paneb seetõttu Danae ja Perseuse kirstu ja laseb selle merre triivida. Akrisius usub, et kui paar hukkub merre, siis peab see olema jumalate tahe, ja kui nad ellu jäävad, siis on nad Argosest kaugele uhutud ja Perseus ei saa Akrisiusele midagi halba teha.

Zeusi ja Poseidoni juhtimisel satub kirst lõpuks Serifose saarele ja seal kasvab Perseus üles.

Acrisiuse surm

Aastad mööduvad ja Perseus satub omaenda seiklustesse, kuid lõpuks otsustab Perseus, et ta ja Danae peaksid naasma Argosesse, et leppida Akrisiusega.

Kui Perseus aga Argosesse saabub, leiab ta, et Akrisius on läinud Tessaaliasse Larissasse; kas ta oli sinna põgenenud, kui kuulis oma pojapoja tagasipöördumisest, või oli see lihtsalt visiit teise kuningriiki, sõltub sellest, millist allikat tsiteeritakse.

Perseus aga järgnes Akrisiosele Larissasse ja jõudis õigeaegselt, et osaleda seal toimuvatel mängudel. Kahjuks viskas Perseus ketta, mis tabas kogemata Akrisiost, tappes ta, ja nii oli Pythia ettekuulutus täitunud.

Vaata ka: Komaetho Taphosest Kreeka mütoloogias

Teise võimalusena räägitakse, et Acrisius tegelikult suri Serifosel. Sest Acrisius oli läinud Polüdektese kuningriiki, kui ta sai teada, et tema pojapoeg on veel elus, ja potentsiaalselt oli Acrisius nüüd otsustanud Perseuse tappa. Selles müüdi versioonis, Polydectes vahendab Acrisiuse ja Perseuse vahel ning Perseus nõustub, et ta ei tapa oma vanaisa, kuid siis sureb Polydectes ootamatult. Just Polydectese matusemängude ajal tapab Perseus Acrisiuse.

Akrisiose troonile ei tahtnud aga tema pojapoeg Perseus tulla, sest Perseus kartis oma vanaisa tapmise tõttu kuningriigi pärimist. Nii jõudis Perseus kokkuleppele Megapenthesiga, kes oli Proetose poolt Akrisiose vennapoeg, ja Megapenthes sai Argose kuningaks, samas kui Perseus sai Megapenthesi endise kuningriigi, Tirünsi kuningaks.

Nerk Pirtz

Nerk Pirtz on kirglik kirjanik ja uurija, kes on kreeka mütoloogia vastu sügavalt lummatud. Kreekas Ateenas sündinud ja üles kasvanud Nerki lapsepõlv oli täis lugusid jumalatest, kangelastest ja iidsetest legendidest. Nerki köitis juba noorest peale nende lugude jõud ja hiilgus ning see entusiasm kasvas aastatega aina tugevamaks.Pärast klassikaliste uuringute kraadi omandamist pühendus Nerk kreeka mütoloogia sügavuste uurimisele. Nende rahuldamatu uudishimu viis nad lugematutele otsingutele läbi iidsete tekstide, arheoloogiliste paikade ja ajalooliste ülestähenduste. Nerk reisis palju mööda Kreekat, seikledes kaugetesse nurkadesse, et paljastada unustatud müüte ja rääkimata lugusid.Nerki teadmised ei piirdu ainult Kreeka panteoniga; nad on süvenenud ka kreeka mütoloogia ja teiste iidsete tsivilisatsioonide vahelistesse seostesse. Nende põhjalik uurimine ja põhjalikud teadmised on andnud neile selle teema kohta ainulaadse vaatenurga, valgustades vähemtuntud aspekte ja heites tuntud lugudele uut valgust.Kogenud kirjanikuna soovib Nerk Pirtz jagada oma sügavat mõistmist ja armastust kreeka mütoloogia vastu ülemaailmse publikuga. Nad usuvad, et need iidsed lood ei ole pelgalt folkloor, vaid ajatud narratiivid, mis peegeldavad inimkonna igavesi võitlusi, soove ja unistusi. Oma ajaveebi Wiki Greek Mythology kaudu püüab Nerk lõhe ületadaantiikmaailma ja kaasaegse lugeja vahel, muutes müütilised valdkonnad kõigile kättesaadavaks.Nerk Pirtz pole mitte ainult viljakas kirjanik, vaid ka kütkestav jutuvestja. Nende narratiivid on detailiderohked, äratades elavalt jumalad, jumalannad ja kangelased ellu. Iga artikliga kutsub Nerk lugejaid erakordsele teekonnale, võimaldades neil sukelduda kreeka mütoloogia lummavasse maailma.Nerk Pirtzi ajaveeb Wiki Greek Mythology on väärtuslik allikas nii teadlastele, üliõpilastele kui ka entusiastidele, pakkudes põhjalikku ja usaldusväärset juhendit Kreeka jumalate põneva maailma kohta. Lisaks oma ajaveebile on Nerk kirjutanud ka mitmeid raamatuid, jagades oma teadmisi ja kirge trükitud kujul. Kas kirjutamise või avaliku esinemise kaudu, Nerk inspireerib, harib ja köidab publikut konkurentsitult kreeka mütoloogia teadmistega.