Phrixus Kreeka mütoloogias

Nerk Pirtz 04-08-2023
Nerk Pirtz

PHRIXUS KREEKA MÜTOLOOGIAS

Phrixus on kreeka mütoloogiast pärit surelik prints, kes on Böötias elav prints ja kellel on oluline roll Kuldse Vildi loo alguses.

Phrixus Helle vend

Phrixus oli Boeotia kuninga Athamase poeg, kes sündis tema esimesest naisest, pilvenümfist Nefelest. Nefeles oli tõenäoliselt Oceanid nümf, mitte aga pilvenümf, mille Zeus on loonud Ixioni segadusse ajamiseks.

Phrixusel oli Athamase ja Nefelese õde Helle.

Ino kavandamine

Athamas ja Nefele läksid aga lahku, sest Athamas ihaldas nüüd sureliku printsessi, Ino, tütre Cadmus ja nii said Phrixus ja Helle uue kasuema.

Nagu nii paljude lugude puhul aastatuhandete jooksul, osutus Ino kurjaks kasuemandaks, sest Ino vihkas oma kasulapsi, eriti Phrixust. Ino oli sünnitanud Athamasele kaks poega, Learchose ja Melikertese, ja püüdis nüüd kinnitada nende positsiooni Boeotia kuningriigi pärijana.

Ino korraldas vandenõu ja tekitas Böötias kujuteldava põua ning lasi siis Athamase enda kuulutajatel tuua Delfi oraaklist valeuudised, milles kuulutati, et põud ja näljahäda saab lõppeda ainult siis, kui Athamas ohverdab Phrixose.

Phrixus põgeneb

Athamast sundisid tema enda alamad kuulama sõnumit ja ehitati ohvrialtar. Nefele aga ei olnud oma lapsi hüljanud, hoolimata oma abikaasast lahkuminekust, ja pilvenümf sekkus, et päästa Phrixus ja Helle.

Poseidoni laps Kuldne Jäär saadeti Böötiasse, et päästa Athamase ja Helle lapsed. Kuldne oinas oli maagiline metsaline, kes oskas rääkida ja ka lennata.

Boeotias maandudes laskis Kuldne Jäär Phrixuse ja Helle oma selga ronida, seejärel tõusis Kuldne Jäär taas õhku ja suundus Kolhise poole.

Helle surm

Plaan oli panna Phrixuse ja Helle ning Ino vahele võimalikult suur vahemaa, ja Kolhis asus tuntud maailma lõpus.

Lend oli siiski pikk ja kuigi Phrixus suutis Kuldorni villast kinni hoida, leidis noorem Helle, et ta kaotas haarde. Lõpuks sai haarde Helle ebaõnnestus ja Phrixose õde kukkus surnuks kohas, mis edaspidi sai tuntuks kui Hellespont.

Phrixus ei saanud midagi teha, et oma õde päästa, ja nii lendas Athamase poeg kuldse oinas ratsutades edasi Kolhisesse.

Phrixos ja Helle - raamatuillustratsioon aastast 1902 - PD-art-100

Phrixus Colchises

Kolhisesse maandudes teatas kuldraat ise Phrixusele, et ta peab oma päästja Zeusile ohverdama ja seejärel viima kuldse räime Kolhise valitsejale Aeetese kuningale.

Phrixus tegi nii, nagu Goldren Ram ütles, ja kuninglikku õuele Aeetes , kõndis Athamase poeg. Aeetes oli tol ajal külalislahke kuningas ja kuningas võttis meeleldi vastu uhke kingituse, mida uus tulija tema maale pakkus. Kuldne Vill asetati seejärel Arese puisniitu.

Vaata ka: Kuningas Menelaos Kreeka mütoloogias

Aeetes oli Phrixosesse nii armunud, et Kolhise kuningas andis Phrixosele uue naise Aeetese enda tütre Chalciope näol.

Phrixuse pojad

Üldiselt öeldi, et Phrixus sai Chalciope, Argus, Cytisorus, Melas ja Phrontis neli poega.

Need neli Phrixuse poega ilmuvad jutustuses "Iason ja argonautid", kui Argo päästis vennad, kui nende laev paiskus, kui nad püüdsid purjetada oma isa maale.

Mõned räägivad, et Cytisorus jõudis mingil hetkel siiski tagasi Boeotimaale, sest ta tahtis takistada Athamase, Phrixose isa ohverdamist seal.

Tõenäoliselt elas Phrixus oma elu kuni vanaduseni Kolhises koos Chalciope'iga.

Phrixuse saabumine muudab Aeetesi.

Kuldvillaku toomine Aeethose juurde tõi Phrixusele suurt kasu, kuid lõppkokkuvõttes osutus see Aeethose hukatuseks, sest see tõi Kolhise kuninga üle muutuse. Sest Aeethos muutus külalislahkest võõrustajast selliseks, kes kõiki võõraid surmas, sest räägiti uuesti, et ta kaotab oma kuningriigi, kui ta on Kuldvillak kunagi oma kuningriiki; ja muidugi juhtus see aastaid hiljem, kui Iason ja argonautid Kolhisesse jõudsid.

Vaata ka: Hiscilla Kreeka mütoloogias

Nerk Pirtz

Nerk Pirtz on kirglik kirjanik ja uurija, kes on kreeka mütoloogia vastu sügavalt lummatud. Kreekas Ateenas sündinud ja üles kasvanud Nerki lapsepõlv oli täis lugusid jumalatest, kangelastest ja iidsetest legendidest. Nerki köitis juba noorest peale nende lugude jõud ja hiilgus ning see entusiasm kasvas aastatega aina tugevamaks.Pärast klassikaliste uuringute kraadi omandamist pühendus Nerk kreeka mütoloogia sügavuste uurimisele. Nende rahuldamatu uudishimu viis nad lugematutele otsingutele läbi iidsete tekstide, arheoloogiliste paikade ja ajalooliste ülestähenduste. Nerk reisis palju mööda Kreekat, seikledes kaugetesse nurkadesse, et paljastada unustatud müüte ja rääkimata lugusid.Nerki teadmised ei piirdu ainult Kreeka panteoniga; nad on süvenenud ka kreeka mütoloogia ja teiste iidsete tsivilisatsioonide vahelistesse seostesse. Nende põhjalik uurimine ja põhjalikud teadmised on andnud neile selle teema kohta ainulaadse vaatenurga, valgustades vähemtuntud aspekte ja heites tuntud lugudele uut valgust.Kogenud kirjanikuna soovib Nerk Pirtz jagada oma sügavat mõistmist ja armastust kreeka mütoloogia vastu ülemaailmse publikuga. Nad usuvad, et need iidsed lood ei ole pelgalt folkloor, vaid ajatud narratiivid, mis peegeldavad inimkonna igavesi võitlusi, soove ja unistusi. Oma ajaveebi Wiki Greek Mythology kaudu püüab Nerk lõhe ületadaantiikmaailma ja kaasaegse lugeja vahel, muutes müütilised valdkonnad kõigile kättesaadavaks.Nerk Pirtz pole mitte ainult viljakas kirjanik, vaid ka kütkestav jutuvestja. Nende narratiivid on detailiderohked, äratades elavalt jumalad, jumalannad ja kangelased ellu. Iga artikliga kutsub Nerk lugejaid erakordsele teekonnale, võimaldades neil sukelduda kreeka mütoloogia lummavasse maailma.Nerk Pirtzi ajaveeb Wiki Greek Mythology on väärtuslik allikas nii teadlastele, üliõpilastele kui ka entusiastidele, pakkudes põhjalikku ja usaldusväärset juhendit Kreeka jumalate põneva maailma kohta. Lisaks oma ajaveebile on Nerk kirjutanud ka mitmeid raamatuid, jagades oma teadmisi ja kirge trükitud kujul. Kas kirjutamise või avaliku esinemise kaudu, Nerk inspireerib, harib ja köidab publikut konkurentsitult kreeka mütoloogia teadmistega.